"Aina rohkem on ettevõtteid, kellel pole ühtegi kontorit. Iga töötaja teeb tööd sealt, kus on tema jaoks mugavam. See tõstatab küsimuse, kuidas töötajaid tasustada," arutles Testlio tasustamise juht Evert Kraav viimase Personali Praktiku lehekülgedel. Sama teemat laiendab ta ka tänasel Palga Päeva konverentsil.
- Evert Kraav, Testlio tasustamise ja mitmekesisuse juht. Foto: Meeli Küttim
Palga määramiseks on kõige levinum viis olnud asukohapõhise palgataseme väljaselgitamine. Ka Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes riigisiseselt pakutavat palgataset eristavad. Näiteks kui töötaja on Tallinnas, pakutakse talle kõrgemat palka kui töötajale, kes on Narvas. Samas kui tööd on võimalik teha kaugtööna, siis kas on vahet, kas see töö saab tehtud Tartust, Tallinnast või Võrust? Ja veel kaugemale minnes: kas töötaja asukoht on oluline, kui töö saab tehtud nii Eestist, Rumeeniast kui ka Hispaaniast? Kui inimesel ongi vabadus ise otsustada, kus ta tööd teeb, siis kas tööandjal on õigus muuta töötaja tasu vastavalt asukohale? Jah, töölepinguseadus ja muud normid seavad omad piirangud, aga seadusandlus jääb tihti sisult ajale jalgu, enne kui seda täiendama hakatakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.