Teada on, et konsolideerimata kujul oleks riigil tulnud IKT-alusteenuste ülalhoidmise eest maksta aastaks 2030 vähemalt 27 miljonit eurot rohkem. Digiriiigi jätkusuutlikkuse seisukohalt oli RITi loomine seega kriitilise tähtsusega. “Lisaks rahalisele küljele on oluline Eesti riigiasutuste infosüsteemide töökindlus, praegusel ajahetkel kindlasti ka küberturvalisus. Meie ülesanne on pakkuda IKT-alusteenuseid, alates tarkvara ja riistvaraga seotud probleemide lahendamisest, lõpetades riigiasutuste serverite majutuse ja alusteenuste infoturbega,” selgitab Riigi IKT Keskuse juht Ergo Tars.