Kui töötaja saab tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on reeglina tegemist tööõnnetusega. Tööõnnetusi on kergemaid ja raskemaid. Kergemate tööõnnetuste korral suhtleb tööandja peamiselt lisaks kannatanud töötaja ja tema lähedastega ka tööinspektsiooniga.
Raskemate tööõnnetuste korral suheldakse seevastu politsei ja prokuratuuriga. Seda põhjusel, et reeglina alustab riik raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse põhjuste (ja selle eest vastutajate) välja selgitamiseks kriminaalmenetluse. Nendel juhtudel on tööandjal mõistlik vahetu õigusabi saamiseks kaasata protsessi advokaadibüroo.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.