Autor: Grünfin • 14. märts 2024

Üks kolleeg kolmest kannatab

Kujuta end kolleegidega kohvinurgas vestlemas. Kui teid on seal näiteks kolm, siis statistika kohaselt on vähemalt ühel teist rahaärevus (UK uuringute kohaselt isegi kahel kolleegil kolmest). Kannatajaks võib olla kolleeg, kes eelmisel nädalal luksuslikult puhkuselt naases või pealtnäha edukat ja murevaba elu elab. Rahaärevus on salakaval ja märkamatu.

Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring (Rahandusministeerium, 2023) kinnitab, et rahateadlikkus liigub tõusutrendis. Siiski on 41% küsitlusele vastanutest leidnud end viimase aasta jooksul olukorrast, kus nende kulud ületavad tulusid. Veerand vastanutest nentis, et sissetuleku kaotuse korral tuleksid nad toime maksimaalselt kuu.

Kuigi haridustase ja sissetulek mängivad rahateadlikkuse juures rolli, pole probleem alati seotud palganumbriga. Kiirlaenude ahelas, kuludega kimpus ja halvavas rahastressis võib olla ka kõrgepalgaline töötaja.

Produktiivsus kaob ja vaimne tervis kannatab

Personaliinimesed teavad, et keskmine töö inimese kohta ehk inimese produktiivsus on täna mitmete uuringute järgi langustrendis. Produktiivsuse probleemi tagamaa statistikasse panustab tugevalt ka rahaärevus, mis mõjutab töö tegemist ja motivatsiooni mitmel moel.

Töötajal kaasnevad rahaärevusega:

● Hajameelsus, mida tekitab igapäevane muretsemine kulude katmise ja sissetuleku kaotamise ees. “Mis saab, kui… “ on halastamatu kordusküsimus, mis pidevalt peas ketrab.

● Keskendumisraskused, mida põhjustab sotsiaalmeedia surve: tunne, et teistel rahalisi probleeme ei ole ning kõigil on olukord parem, kui mul.

● Tööandja dilemma, ehk mujal tundub muru rohelisem, palk suurem ja elu ilusam. Kas küsida palka juurde või tundub see lisa 50 € konkurendi juures piisavalt hea pakkumine, et elujärg korda saada?

Paraku pole palgatõus lõpuni hea lahendus, sest juba paari kuu möödudes on igakuiselt kättesaadav lisaraha elustandardi vaiksesse tõusu juba sisse kirjutatud. Ja hea tunne palgatõusust juba uue taseme rahaärevuses. Lisaks on palgatõus kohe otsene kulu tööandjale - palka ei saa lõputult tõsta.

Rahatarkus on igaühe isiklik mure?

Ajaga on vaimse tervise muredest, sh depressioonist ja läbipõlemisest, saanud päris probleemid - seda nii töötaja kui tööandja jaoks. Mõned aastad tagasi neist probleemidest ei räägitud.

Täna ei räägita veel rahaärevusest. Ehk seepärast, et rahaga ümber käimine ja rahatarkuse omandamine tundub igaühe isiklik mure? Meie elatustase ja palgad ju tõusevad pidevalt, kuid kui palju peegeldab see fassaad päriselu?

Ka finantskirjaoskuse uuring näitab, et kasvav teadlikkus tähendab tegelikult, et 46% inimestest tunnistab, et tuleb ots-otsaga kokku ja vaid kolmandik ei muretse igapäevaste kulude katmise pärast. Ja kui palju on neid, kes probleemi üldse ei tunnista?

Rahatarkuse omandamine on jäänud iga inimese enda õlule. Samas uuringus selgus, et ainult 5% arvab, et koolis räägiti rahatarkusest põhjalikult ning 51% sooviks, et tööandja neid täna säästmisel aitaks.

Iga kolmas inimene nendib, et investeerimine on keeruline teema

Meil on küll lugematul hulgal raadiosaateid, podcaste, raamatuid, sotsiaalmeediagruppe ja finfluencereid, kuid oma finantskirjaoskuse taset hindab kõrgeks vaid iga viies inimene. Samas tunnistab iga kolmas, et investeerimine on tema jaoks segane või keeruline teema ja vaid 27% inimesi on rõõmuga valmis arutama rahaasju lähedaste inimestega ning nõu küsima.

Rahatarkuse riiklik strateegia näeb ühe eesmärgina, et rahatarkus on kättesaadav kõigile. Siinkohal ei piisa kahjuks ainult tarkusest. Muutust loovad teadmistele järgnevad tegevused. Sarnaselt vaimse tervise muredele vajab ka rahaärevuse probleemiga tegelemine sellest rääkimist.

Ja ilmselgelt ulatub rahaärevus probleemina igaühe personaalsest murest kaugemale, kuna halvab rohkem kui kolmandiku töötajate produktiivsust, turvatunnet ja lojaalsust ka töökohal. “Hooliv tööandja” on kirjas sisuliselt igal töökuulutusel. Näita, et Sa hoolid!

Kuidas rahaärevusesest võitu saada?

Lahendus 1: koolitused

Üks lahendus rahaärevusega võitlemiseks on rahatarkuse koolitus: nii jõuab oluline info töötajatele n.ö “koju kätte”. Rahast rääkimine ja probleemi teadvustamine on ka esimene samm lahenduseni. Kuniks rahast ei räägita, tunnevad inimesed end tihti üksikuna ja leiavad, et see probleem on vaid neil.

Küll aga teame kõik koolituste mõju - haripunkt on umbes paar päeva pärast koolituse toimumist ning kui praktilisi tegevusi ei järgne, kukub motivatsioon ja ka teotahe tagasi algusesse. Jääb süütunne, et siiski midagi ette ei võetud.

Sissejuurdunud harjumusi on raske muuta ja hirm midagi valesti teha on suur. Ka on aja-ja energiapanuse taju millegi uue alustamisse meeletu. Oleme kõik selles olukorras olnud - valikuid on liiga palju ja sestap tundub lihtsam kõik pooleli jätta.

NIPP: Üks koolitus muudab harjumusi vähe. Tõenäosus õnnestuda on suurem, kui teha rahatarkuse seminaride sari, jagades nii info pikemale ajaperioodile. Nii jääb aega, et praktilisi ülesandeid ette võtta, küsida ning teemat kolleegidega arutada.

Lahendus 2: rahatarkuse klubid

Mentori ja tugevama taustajõu abil jõuab kiiremini ja kaugemale. Ka rahatarkuse infot saab jagada ettevõtte oma rahatarkuse-investeerimise klubis või online channelis, kuhu vara kogumise ja kasvatamisega seotud huvitavad teemad ja artiklid koondada. Nii tekivad arutelud ja ka ettevõtte väike kogukond, mis võtab ära “ma olen murega üksi” hirmu. Või aitab probleemile teise vaatevinkli anda.

Ettevõte saab rahatarkuse klubi initsiatiivi toetada huvigrupi leidmisel ja käivitamisel, samuti võimaldada ruume, infot sisekanalites levitada ja osalust julgustada. Täna on töökohtadel juba tavalised vaimse tervise mentorid ja teenused, kuid rahaga seonduvatest muredest ei räägita. Suurimaks väljakutseks rahaklubi korral võibki olla huvi ja entusiasmi hoidmine. Kooskäimistele võiksid ühel hetkel järgneda ka praktilised tegevused.

NIPP: Leia tiimist inimesed, kel rahast rääkimine silmad särama paneb ja uuri, kas ja mis tingimustel nad ka kolleegidele toeks olla saavad või soovivad?

Lahendus 3: järgi maailma parimaid praktikaid

Teiste riikide näitel on kõige efektiivsem viis saada teadmised praktikasse moel, kus tööandja võimaldab töötajatel otse palgast lihtsalt ja automaatselt rahapuhvrit koguda.

USA-s on tavapärane, et tööandja ergutab inimesi koguma raha 401(k) pensioniplaani abil. Samuti vaatavad USA noored täna tööandja juures just pikaajaliselt rahaga seotud boonuseid - näiteks on üheks lahenduseks ettevõtted, kes panustavad noorte talentide õppelaenu tagasimaksmisesse. Ettevõtted saavad vastutasuks lojaalse töötaja aastateks. Eestis täna ajas kasvavad boonused ja tööandja abil kogumine kahjuks veel tavapraktika ei ole.

Rahatarkuse uuring näitas selgelt, et üle poole Eesti inimestest sooviks oma tööandjalt automaatselt palga(kõrgenduse)st säästmise ja kogumise võimalust. Töötajale tähendab see meelerahufondi, kuhu ise kogumine täna üle jõu käib, kindlustunnet ja finantsiliselt murevabamat elu ning samuti tööandja hoolivust.

Tööandjale tähendab lahendus töötajate kasvavat turvatunnet, vähenevat rahastressi ning õnnelikumat, produktiivsemat töötajat. Kui varem puudus palgast kogumiseks lihtne lahendus, siis tänaseks on olemas lihtsalt rakendatav ja turvaline lahendus.

Olenemata sellest, millise lahendusvariandi kasuks otsustad, on oluline töötajat rahaärevuse mures toetada.

Märts on rahatarkuse kuu: ehk on just õige aeg mõelda, kuidas meie ettevõte rahaärevuse probleemiga tegeleb?

Grünfin - platvorm, mis teeb automaatse kogumise lihtsaks nii töötajale kui tööandjale

Magnetic MRO ja Mitt ja Perlebach on mõned nimekad näited tööandjatest, kes on otsustanud oma töötajate rahaärevust maandada, nende tuleviku jaoks raha koguda ja kasvatada. Töötajate jaoks on kogumine automaatselt kogunev palgalisa, tööandja jaoks on kogumisplaan platvormipõhine lihtne lahendus, mille haldus võtab ca 10-20 minutit kuus. Grünfini lahendus ei ole vaid töötajate heaoluks vaid sobib suurepäraselt ka ettevõtte ESG strateegiasse - nii töötajate rahatarkuse arendamise (S) kui kliimatemaatikasse (E).

Kogumisplaan on võimalus töötajate raha pikaaegselt, madala riski ja kuludega koguda ja kasvatada. Investeeringud ise on suurema missiooniga ja panustavad tugevalt kliimaeesmärkide täitmisesse.

Nii Grünfin era- kui ärikliendid toovad enim välja kasutamise lihtsust, sest kogu investeerimise tehnilise poole teeb ära Grünfin.

Täna võimaldab oma töötajatele optsioone, mis aitab töötajaid ka pikemalt ettevõttes hoida, ca 1% Eesti ettevõtteid. Grünfini kogumisplaan saab täna olla ka lihtsasti kasutusele võetav hea alternatiiv optsioonidele, kuna soovi korral saab ettevõte rakendada ka lukustusperioodi, et talente pikemalt ettevõtte hoida ning seda riskivabalt. Kui töötaja lahkub enne lukustusperioodi lõppu, jääb vara, erinevalt ühekordsest boonusest, ettevõttele.

Lisaks teeb Grünfin nii eraldiseisvaid kui erinevate moodulitega rahatarkuse koolitusi.

Uuri rohkem ja küsi lisa https://www.grunfin.com/investeerimisplaan