Positiivne töökultuur – võimalik reaalsus või tabamatu ükssarvik?

Täna on sõbrapäev – kas teie meeskond tähistab seda kolleegidena või sõpradena? Tööalased suhted võivad motiveerida ja ühendada, kuid kust jookseb piir, et liiga lähedane läbisaamine ei saaks tööle kahjulikuks? Juhtidel on siin kanda keeruline, kuid oluline roll.

Hea läbisaamine kolleegidega muudab tööpäevad meeldivamaks, kuid kas tööl leitud sõprus aitab või segab professionaalsust? Mõni hoiab töö- ja eraelu rangelt lahus, teine leiab just töökohalt eluaegseid sõpru. Kust jookseb tasakaalu piir?

Hea sõber on kulda väärt, aga kui sõbrast saab töökaaslane, võib ka tugevaim sõprus murenema hakata. Seda tasuks meeles pidada, kui on soov sõpra enda juurde tööle kutsuda või talle kandideerimiseks soovitus anda.

Head suhted töökohal on eduka tiimitöö alus, seega pole haruldased juhud, kus juht hakkab ühel hetkel osa alluvatega läbi saama niivõrd hästi, et suhet võib pidada sõpruseks. Kuigi juhi ja alluva sõprus ei ole iseenesest probleem, seab see juhile kohustuse olla oma otsustes ja käikudes veelgi objektiivsem ja läbipaistvam.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.