Eelmise aasta neljandas kvartalis oli Eestis kokku 9071 vaba ametikohta, enim oli neid avalikus halduses ja riigikaitses ning kohustuslikus sotsiaalkindlustuses – kokku 1277, teatas statistikaamet.
Eestis pole sektorit, millel läheks tänases majandussituatsioonis ülearu hästi. Inimesed kardavad kaotada sissetulekut ja tööd, ettevõtjatel on mure sisendhindade, koostöölepingute ja eksportturgude pärast. Missuguste meetmetega on suudetud koondamisi vältida?
Tööandjal on erandkorras võimalik vähendada töötaja töötasu ühepoolselt.
Vaatluse alla tuleval viiel kulude kokkuhoiu alternatiivil on erinevad tagajärjed nii tööandjale kui ka töötajatele. “Soovitan kaaluda kõiki valikuid hoolikalt, et leida parim lähenemisviis, arvestades ettevõtte vajadusi,” kirjutab Cobalti tööõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Johanna-Britt Haabu.
Rahvusvaheline uuring näitab, et kuigi ülemaailmne tööturg püsib esimeses kvartalis stabiilsena ja ettevõtted on värbamisplaanides pigem ettevaatlikud, seisab Eesti silmitsi keerulisema väljavaatega.
Ettevõtjad peaksid vaatama rohkem enda sisse, kuidas muuta oma äri efektiivsemaks ning jätta ära hinnatõus, rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.