Tööjõupuudus takistab eksportiva tööstuse kasvu: „Me ei saa tootmist suurendada, kui pole inimesi.“

Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.

Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega arutati ettevõtjate ettepanekuid valmivasse koalitsioonileppesse. Oluliseks teemaks on tõusnud oskustöötajate kättesaadavus.

Demograafilised muutused sunnivad organisatsioone ümber mõtestama, keda ja kuidas tööle kaasata. Vanemaealised töötajad on järjest suurem osa tööjõust, aga personalipraktikates on nad sageli nähtamatud.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”