Inimesed töötavad täiskoormusel, aga elavad nagu poole kohaga – iga neljas on sunnitud otsima lisatööd. Aga kuu lõpus on ikkagi rahast puudus ja puhkama mineku asemel paneb “tööandja kalleim vara” suvel käed kiiremini tööle.

- CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder
- Foto: Andres Laanem
Elukalliduse surve paneb üha rohkem töötajaid tegema rohkem, kui üks töökoht ette näeb. CV.ee värske monitooringu kohaselt otsib ligi pool töötajaist lisatööd – mitte hobiks ega enesearenguks, vaid selleks, et tulla toime igapäevaste kuludega. Põhjusena on nimetatud veel ka soovi avastada uusi karjäärivõimalusi ning leida uusi tutvusi ja kontakte. Loodetav lisateenistus jääb enamasti vahemikku 500–1000 netoeurot kuus, mis näitab, kui kaugel on paljude jaoks põhitöö sissetulek elamisväärsest tasemest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti palgatöötajate rahulolematus oma teenistusega on kiiresti kasvanud ja see sunnib inimesi uut tööd otsima. Väga suur osa neist tunneb piinlikkust oma väikse palga pärast ja ei julge seda avaldada isegi oma sugulastele ja sõpradele.
Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2000-eurost netopalka, mida on praegusest palgast 487 eurot rohkem, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud ligi 7000 osalejaga küsitlusest.
Kui palgateadlikkus on üks tööelu nõrgemaid lülisid, on ehk aeg see lüli ise tugevamaks muuta!
Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.
Noored soovivad teenida keskmiselt 1823-eurost netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootused on aastaga langenud 4%.
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.