Noorte hariduse ja tööturu ootuste lõhe kasvab: iga kolmas kahetseb oma valikut
Uus uuring paljastab, et iga kolmas noor ei valiks täna enam sama eriala, mida praegu õpib, kuna hariduse ja tööturu vajadused ei ühti – noored on pettunud palgas ja töö leidmise raskustes.
Tänavused palgauuringud toovad personalijuhtideni hoiatava reaalsuse: ligi pool töötajaist elab palgapäevast palgapäevani ning soovitud ja tegeliku palga vahe pole kunagi olnud nii suur. Veelgi enam – parema palga nimel ollakse valmis rohkem panustama, kuid mitte väärtustes järeleandmisi tegema.
Tööandjad korrigeerivad palku ja jätkavad värbamistega, ent surve majandustulemustele ja kasvavad maksukoormused seavad neid keeruliste valikute ette. Värske uuring näitab, et organisatsioonid on küll palgatõusudest endiselt huvitatud, kuid varasemast ettevaatlikumad.
Kui palgateadlikkus on üks tööelu nõrgemaid lülisid, on ehk aeg see lüli ise tugevamaks muuta!
Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.