Julgus olla nähtav – kuidas inspireerida kõneisikuid lavale astuma
Iga meeskonnaliikme nähtavus nii digitaalsel kui füüsilisel laval kujundab arvamust ettevõttest või organisatsioonist, vormib tööandja brändi ning mõjutab müügitulemusi, teab persooni- ja tööandja brändingu strateeg Evelin Org.
„Brändisaadik ei sünni turundusosakonnas, vaid kontorilaua taga.“
Töötajad ja juhid on kõige usaldusväärsemad tööandja brändingu kandjad, kuid nende kaasamine eeldab märksa enamat kui üleskutset sotsiaalmeedias sõna võtta.
„Värbamiskampaania on taktika, tööandja bränding aga strateegia,“ rõhutab tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas. Tema sõnul peab organisatsioon mõtlema mitte ainult tänaste värbamiste peale, vaid ka sellele, kuidas tagada tööjõudu tulevikus, arvestades sellega, mida teeb Eesti demograafia.
Mitte iga töötaja ei tunne end brändisaadikuna mugavalt, kuid teadliku toetusega saab ebakindlusest enesekindlus. Miks osa töötajaid ei julge või ei soovi oma tööandjat esindada ja kuidas juht saab selle muutmiseks soodsa keskkonna luua?
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.