Julgus olla nähtav – kuidas inspireerida kõneisikuid lavale astuma
Iga meeskonnaliikme nähtavus nii digitaalsel kui füüsilisel laval kujundab arvamust ettevõttest või organisatsioonist, vormib tööandja brändi ning mõjutab müügitulemusi, teab persooni- ja tööandja brändingu strateeg Evelin Org.
Tööandja- ja persoonibrändingu strateeg ning Äripäeva Kirjastuse tööandja brändingu raamatu “360 kraadi mudel tööandja brändingus" üks autoritest, Evelin Org.
Foto: Eneli Riim
Mida tugevamad persoonibrändid on teie töötajatel, seda tugevamad brändisaadikud on nad ettevõttele. Kuvandit on aga peaaegu võimatu nähtamatuna kujundada, selleks tuleb nii digitaalsele kui ka füüsilisele lavale astuda. Statistika ja inimeste isiklikud lood viitavad aga sellele, et lavahirm võib olla lausa suurem kui surmahirm. See ütleb palju meie sisemise vajaduse kohta olla aktsepteeritud ja kartuse kohta teiste hinnangute ees.
„Brändisaadik ei sünni turundusosakonnas, vaid kontorilaua taga.“
Töötajad ja juhid on kõige usaldusväärsemad tööandja brändingu kandjad, kuid nende kaasamine eeldab märksa enamat kui üleskutset sotsiaalmeedias sõna võtta.
„Värbamiskampaania on taktika, tööandja bränding aga strateegia,“ rõhutab tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas. Tema sõnul peab organisatsioon mõtlema mitte ainult tänaste värbamiste peale, vaid ka sellele, kuidas tagada tööjõudu tulevikus, arvestades sellega, mida teeb Eesti demograafia.
Mitte iga töötaja ei tunne end brändisaadikuna mugavalt, kuid teadliku toetusega saab ebakindlusest enesekindlus. Miks osa töötajaid ei julge või ei soovi oma tööandjat esindada ja kuidas juht saab selle muutmiseks soodsa keskkonna luua?
Kujutlege ette tööpäeva, kus meeskonnakoolitus või koosolek tähendab slaidide ja kohvipauside kõrval rahu ning männimetsa vaikuses tehtud otsuseid. Ühist lõbusat olekut mitte kontoriseinte vahel, vaid loodusmatkal või saunakuumuses. Just sellist mõnusat ja innustavat keskkonda pakub Roosta Puhkeküla septembrist maini, mil suvine suurem sagimine on möödas.