Karl Urbanik: välismaalt töötamine saab peagi tavapäraseks

Ettevõtte optsioonide jagamine töötajate lojaalsuse ja motivatsiooni tõstmiseks on Eestis üsna levinud, eriti startup-sektoris, kus alustavad tehnoloogiaettevõtted pakuvad töötajatele võimaluse ettevõtte tulevasest edust osa saada.

Nooremate põlvkondade sisenemine tööturule ja kooronakriis on muutnud ootusi nii töö keskkonnale kui ka sisule. Üha enam peetakse oluliseks töökultuuri, mis on innustav, kaasaegne ja paindlik. COVID-19 õpetas ühiskonnale muu hulgas kindlasti kodukontori võimalikkust ja kaugtöö efektiivsust. Mis aga juhtub, kui minna kollektiiviga kodulinnast teise riiki töötama ja puhkama? Tuntud telekommunikatsioonifirma jagab oma kogemust ja soovitusi ka teistele ettevõtetele.

Rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveoga tegelevad ettevõtted peavad 2. veebruarist arvestama autojuhtide uute lähetamisnõuetega. Ettevõtted peavad tagama autojuhile teenuse osutamise riigis kehtivad töötingimused, kui need on paremad Eestis kehtivatest töötingimustest.

Rahvusvaheline uuring näitab, et iga kolmas töötaja kaalub parema töökoha saamiseks välismaale kolimist.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.