Psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamine seaduse ja juhtimise ühtses raamistikus

Levinumateks tööstressi allikateks on töökoormus, töökorraldus, ebaselgus töörollis ja juhi puudulik tugi – need kõik suurendavad läbipõlemise ja depressiooni riski ning tõstavad personali voolavust ja haiguspäevade arvu. Tervisepäevad ja psühholoogi konsultatsioonid võivad pakkuda leevendust, kuid need ei lahenda probleemi põhjust, milleks on töö kujundamine viisil, mis loob pikaajalist pinget.

Maailma Terviseorganisatsioon toob oma 2022. aasta raportis „World mental health report“ välja, et töökeskkonnal on oluline mõju vaimsele tervisele, pakkudes kuuluvust, tähendust ja rahulolu, aga ka stressi, ebastabiilsust ja ebaõiglust. Stress on pingeseisund, mis tekib inimesel rasketes oludes tegutsemisel, ja olukorra leevendust saab pakkuda juht, sest temal on ressurssidele parem ligipääs.

Hea juhtimiskvaliteet, mis arvestab töötajate vajadusi, loob kaasatust ja psühholoogilist turvalisust, on töötajate vaimse tervise kaitsefaktor. Enamasti kujundavad just juhid kultuuri, kas töötajal on õigus töövälisel ajal mitte vastata kõnedele ja e-kirjadele, ilma et see tooks kaasa negatiivseid tagajärgi. Tänapäevased kommunikatsioonivahendid on töökeskkonda põhjalikult muutnud ja hägustanud piiri töö- ja eraelu vahel. Digivahendid pakuvad suuremat paindlikkust, aga toovad kaasa ka olukorra, kus töö võib tungida piiramatult eraellu ja takistada taastumist. Prantsusmaa oli 2017. aastal esimene riik, kus sätestati tööseadusandluses right to disconnect ja Euroopa Parlament on teinud ettepaneku, et õigus end välja lülitada peaks olema põhiõigus kõigile ELi töötajatele.

Tööandja vaatest on vaimselt ja emotsionaalselt tasakaalus töötaja oluline äriedu tagaja. Informeeritud töötaja, kes mõistab eesmärke, omab ressursse ja kontrolli oma tööülesannete ning töötempo üle, suudab luua väärtust, mitte pelgalt täita ülesandeid. Hea juhtimine vähendab stressi ja loob keskkonda, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja suudavad keskenduda.

Kui töö nõuab mõtlemist, siis peab tööandja looma tingimused, kus mõtlemine on võimalik. Pidev kiirustamine ja ümberhäälestumine põhjustavad killustatuse, mille tulemusel kannatab kvaliteet. Halvas mõtlemiskeskkonnas tehakse vigu, otsused on pealiskaudsed ja tegelikke probleeme ei lahendata.

Soome tööohutuse ja töötervishoiu järelevalveasutus tegi 2024. aastal 2200 psühhosotsiaalse stressiga seotud kontrolli ja kõige sagedasem stressiallikas oli mitme ülesande korraga täitmine, teisel kohal oli liigne töökoormus ning kolmandal kohal töökatkestused.

Halvas töökeskkonnas hakkab kasvama ka vabatahtlik voolavus, mis lähenedes 15% viitab juba süsteemsetele probleemidele. Suur vabatahtlik voolavus tõstab uute töötajate värbamis- ja koolituskulusid, aga suure varjatud kuluna langetab järjekindlalt allesjäänute moraali ja töötahet. Globaalne uuringu- ja konsultatsioonifirma Gallup toob välja, et kõrge kaasatuse ja heaolu tasemega organisatsioonides on keskmiselt 23% suurem kasumlikkus, 78% vähem puudumisi ja 51% väiksem vabatahtlik voolavus.

Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine annab tagasisidet ka sotsiaalsete suhete kvaliteedi ning töökiusu ja diskrimineerimise esinemisest organisatsioonis. Töökius ja diskrimineerimine hävitavad igasuguse võimaluse avatud dialoogiks, sest sellises keskkonnas inimesed vaikivad, kartes kogeda kriitikat, tõrjutust või negatiivseid tagajärgi.