Riigikogu võttis muudetud kujul vastu kaks varem presidendi välja kuulutamata jäetud seadust, millel on otsene ja kaudne mõju ka tööandjatele ning personalijuhtidele.
Paindliku tööaja seadus jõuab lõppjärku pärast seda, kui president jättis varasema versiooni tehnilise vastuolu tõttu välja kuulutamata.
Paindlik tööaeg saab seadusliku raami
Muudetud töölepingu seadus võimaldab tööandjal ja töötajal sõlmida senisest paindlikumaid tööaja kokkuleppeid. Eelkõige puudutab see osakoormusega töötajaid, kellel tekib võimalus teha kokkuleppe alusel lisatunde kuni täistööaja täitumiseni.
Seadus seab paindlikele kokkulepetele selged tingimused:
- kokkulepe peab olema kirjalik;
- töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne alampalk;
- töötaja peab töötama vähemalt veerand koormusega (10 tundi nädalas);
- arvestusperioodi lõpus tuleb esitada selge tööajagraafik, kus on eristatud kokkulepitud tunnid, lisatunnid ja ületunnid.
Lisaks peab tööandja arvestusperioodi lõpus esitama töötajale selge graafiku, kus on eristatult näidatud:
- kokkulepitud töötunnid,
- lisatunnid,
- ületunnid.
See nõue tähendab personalitöö vaates vajadust täpsemaks tööaja arvestuseks ja läbipaistvamaks kommunikatsiooniks töötajaga.
Kaitse kuritarvituste vastu
Seadusesse lisati eraldi säte, mis hoiab ära olukorrad, kus tööandja kasutaks paindliku tööaja kokkulepet kulude kokkuhoiuks täistööajaga töötajate arvelt. Näiteks ei tohi paindlikke kokkuleppeid kasutada selleks, et senised täiskoormusega ametikohad formaalselt ümber kujundada osakoormuseks.
See on oluline signaal personalijuhtidele: paindlikkus on lubatud, kuid ainult töötaja tegelikke huve ja töökorralduse sisu arvestades.
Riigikaitse ja tööturg põimuvad üha rohkem
Teise seadusega muudeti kaitseväeteenistuse korraldust eesmärgiga kaasata senisest paindlikumalt reservväelasi, ajateenijaid ja kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid. Selleks luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus.
Kuigi seadus ei reguleeri otseselt töösuhteid, on sellel praktiline mõju tööandjatele:
- töötaja võib ajutiselt osaleda riigikaitselistes ülesannetes uuel ja paindlikumal viisil;
- suureneb vajadus arvestada töötajate ajutise eemalolekuga ja töö ümberkorraldamisega;
- eriti puudutab see organisatsioone, kus töötajate seas on palju reservväelasi või riigikaitsega seotud spetsialiste.
Menetluse käigus jäeti seadusest välja ajateenijate eesti keele oskuse nõue, mille president oli põhiseaduslikel kaalutlustel vaidlustanud. Riigikaitsekomisjon on teatanud, et keeleoskuse teema tuleb arutlusele eraldi eelnõuna, mistõttu tasub tööandjatel arvestada, et regulatsioon võib tulevikus muutuda.
Seotud lood
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Enimloetud
Viimased uudised
Iga euro ettevõtte koolituseelarves on panus tulevikku!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele