Kolm tööandjat, kolm kogemust: kuidas vaimne tervis on saanud osaks juhtimiskultuurist

Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.

Kuigi ligi 80% ettevõtte tulemuslikkusest sõltub inimeste energia tasemest, juhitakse tööelu endiselt nagu masinaparki – mõõtes tunde, mitte jõudlust.

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.

Kui inimene põleb läbi, kellel on vastutus? Temal endal? Tööandjal? Juhil?

Edukad ideed ei sünni alati koosolekulaua taga. Igapäevasest töökeskkonnast välja astumine annab meeskonnale võimaluse vaadata harjumuspärastele küsimustele värske pilguga, võtta aega sisulisteks vestlusteks ning ühendada töö teadliku taastumisega. Nii võib tavalisest seminaripäevast kujuneda midagi palju enamat kui lihtsalt järjekordne kohtumine kalendris.