Kui õppimine jääb üksi: miks head kavatsused töökohal hääbuvad

Töötajatelt oodatakse iseseisvust, initsiatiivi ja vastutuse võtmist, kuid sageli jääb neile tegelik otsustusruum andmata. Kui juht sekkub esimese vea peale, eelistab alati enda lahendust või jätab eesmärgid hägusaks, ei teki töötajal omanikutunnet, kirjutab Elisa juhatuse liige ning turundus- ja kommunikatsiooniüksuse juht Karin Kanepi.

Suurim risk tööturul ei ole üksikute oskuste puudumine, vaid nende märkamatu aegumine. Tööandja roll ei ole ainult koolitusi tellida, vaid luua ka keskkond, kus pidev õppimine on loomulik osa tööst.

Töötajate üldoskuste ajakohasena hoidmine toetab nii iga üksiku inimese kui ka kogu organisatsiooni arengut, kinnitavad personalispetsialistid ettevõtetest, kus töötajate oskuste arendamisega süsteemselt tegeletakse.

Kiired ja lühikesed koolitusformaadid lubavad efektiivset arengut, kuid sügavam muutus ei sünni kahe tunniga. Coach ja koolitaja Ruti Einpalu kirjutab, miks päris õppimine vajab aega, vastupanu läbimist ja refleksiooni.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.