Kui õppimine jääb üksi: miks head kavatsused töökohal hääbuvad

Töötajatelt oodatakse iseseisvust, initsiatiivi ja vastutuse võtmist, kuid sageli jääb neile tegelik otsustusruum andmata. Kui juht sekkub esimese vea peale, eelistab alati enda lahendust või jätab eesmärgid hägusaks, ei teki töötajal omanikutunnet, kirjutab Elisa juhatuse liige ning turundus- ja kommunikatsiooniüksuse juht Karin Kanepi.

Suurim risk tööturul ei ole üksikute oskuste puudumine, vaid nende märkamatu aegumine. Tööandja roll ei ole ainult koolitusi tellida, vaid luua ka keskkond, kus pidev õppimine on loomulik osa tööst.

Töötajate üldoskuste ajakohasena hoidmine toetab nii iga üksiku inimese kui ka kogu organisatsiooni arengut, kinnitavad personalispetsialistid ettevõtetest, kus töötajate oskuste arendamisega süsteemselt tegeletakse.

Kiired ja lühikesed koolitusformaadid lubavad efektiivset arengut, kuid sügavam muutus ei sünni kahe tunniga. Coach ja koolitaja Ruti Einpalu kirjutab, miks päris õppimine vajab aega, vastupanu läbimist ja refleksiooni.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.