Kui õppimine jääb üksi: miks head kavatsused töökohal hääbuvad

Töötajatelt oodatakse iseseisvust, initsiatiivi ja vastutuse võtmist, kuid sageli jääb neile tegelik otsustusruum andmata. Kui juht sekkub esimese vea peale, eelistab alati enda lahendust või jätab eesmärgid hägusaks, ei teki töötajal omanikutunnet, kirjutab Elisa juhatuse liige ning turundus- ja kommunikatsiooniüksuse juht Karin Kanepi.

Suurim risk tööturul ei ole üksikute oskuste puudumine, vaid nende märkamatu aegumine. Tööandja roll ei ole ainult koolitusi tellida, vaid luua ka keskkond, kus pidev õppimine on loomulik osa tööst.

Töötajate üldoskuste ajakohasena hoidmine toetab nii iga üksiku inimese kui ka kogu organisatsiooni arengut, kinnitavad personalispetsialistid ettevõtetest, kus töötajate oskuste arendamisega süsteemselt tegeletakse.

Kiired ja lühikesed koolitusformaadid lubavad efektiivset arengut, kuid sügavam muutus ei sünni kahe tunniga. Coach ja koolitaja Ruti Einpalu kirjutab, miks päris õppimine vajab aega, vastupanu läbimist ja refleksiooni.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.