Personali Praktik, märts 2021

Tiina Saar-Veelmaa võrdleb oma artiklis täiesti õigustatult personalitöötajaid teiste eesliinitöötajate ja elupäästjatega, kuna nende õlul lasub mitmekordne vastutus töökultuuri toetamisel ning töökeskkonnas mõistlike muudatuste juhtimisel. Tööõnnele ja psühholoogilisele turvalisusele tuleb tähelepanu pöörata ning leida võimalusi meeskonnavaimu ja kolleegidega seotuse tunnetamise arendamiseks ka distantsilt. Häid mõtteid selleks leiate nii Tiina Saar-Veelmaa kui ka Taimi Elenurme artiklitest, aga ka parimatest praktiktest Riigi Infosüsteemi Ametis, mida vahendab Elina Orumaa. Kaugtöö olulistest aspektidest kirjutavad Evershedsi juristid ning riskianalüüsist teeb põhjaliku ülevaate Kristi Jõeorg.

Persoonilugu personalitöö arendaja tiitlile nomineeritud Maarit Vabrit-Raadlast on nii haarav, et selle võib läbi lugeda ühe hingetõmbega. Jätkuks sobib väga hästi artikkel personaliprojektide tasuvuse mõõtmisest, milles Kaido Kepp selgitab lühidalt ROI mõistet. Katri Rohesalu artikkel keskendub kliendikesksele personalijuhtimisele, Ilona Lott teeb tagasivaate toimunud HR-häkatonile ning Eike Tõnismäe räägib praktiliselt mentorlusest. Mentorlus on kindlasti miski, mida eriti praegusel ajal tasub töötajate motivatsiooni ja enesetunde tõstmiseks kasutada.

Mõnusat lugemist!

Ene Olle

Juhtimistarkvara SinuLab arendusjuht Maarit Vabrit-Raadla on põline tallinlanna, kes on õppinud erinevatel erialadel ja pidanud mitut ametit, kuni jõudis enda jaoks kõige südamelähedasemani.

Puhkuste ajakava peab saama kinnitatud hiljemalt 31. märtsiks. Mida aga teha, kui inimene soovib puhata enne puhkuste ajakava kinnitamist? Kas tal on selleks õigus ja kas ta peab sel juhul endale puhkuse ajaks ise asendaja otsima või määrab asendaja tööandja?

Ettevõte pakub abistamisteenust, kus töötajad puutuvad kokku koroonaviiruse riskirühmaga. Kas tööandja saab teha perioodilise koroonaviiruse testimise ja vaktsineerimise kohustuslikuks? Asja selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Viimase paari aastakümne jooksul on töö füüsiline turvalisus märkimisväärselt paranenud. Ebamäärasuse ja teadmatuse tingimustes on aga suurenenud vajadus psühholoogilise ohutuse ja turvatunde järele.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kaotasin kevadel töö. Koroonakriisi alguses kadusid päevapealt koolitused, nõustamised ning sissetulek. Osa projekte lükkusid teadmata ajaks edasi, sest klientide jaoks olid olud muutunud ning koolitamine ja arengutugi ei tundunud enam asjakohane. Või kuidas koolitadagi hotelli personali tööõnne teemadel, kui kohe-kohe suletakse jäädavalt uksed?

Personaliprojektide tasuvuse mõõtmine võib näida keeruline ja inimestega seonduv kohe eriti raskesti mõõdetav. Tegelikult saab kõiki inimestega seotud ettevõtmisi ja tegevusi mõõta.

Mentorluse mõte on tuua välja menteede ainuomased anded ja leida võimalused, kuidas neid rakendada. Organisatsiooni vajadustest lähtudes võib rääkida I ja II astme mentorlusest.

Järjest rohkem mõtestatakse ettevõtetes töötaja- ja kliendikogemust: kaardistatakse teekondi, kokkupuutepunkte, ootusi, saadud kogemust ja emotsioone. Üha rohkem räägitakse ka n-ö pehmete väärtuste, empaatia ja emotsioonide olulisusest.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on riigi ametiasutus ehk saab tegutsemiseks raha riigieelarvest. Seetõttu on rahakasutus avalikkuse terava pilgu all ning oleme iga euro kasutamisel ettevaatlikud. Samas survestab järjest tihenev konkurents IT-turul ning riigi ja kodanike nõudlikkus e-riigi kvaliteedi osas häid töötajaid väga hoidma.

Ohutusjuhendit tuleks käsitleda kui kokkulepet ohutute töövõtete rakendamiseks. Ohutusjuhendi igal real on töötajale sisuline tähendus ja väärtus. Kui töötaja jaoks on ohutusjuhendi punktid selged ja arusaadavad ning juhendi loomisel on lähtutud tema reaalsest töötamise protsessist, on suurem tõenäosus, et töötaja ka täidab toodud nõudeid.

Eelmisel aastal korraldas PARE esimesed taibutalgud inimeste juhtimise teemal. Ettevõtmine osutus nii edukaks, et PARE liikmed valisid selle 2020. aasta väljapaistvaimaks saavutuseks.

Juhid investeerivad sageli liiga palju töötaja „päästmisse” – kas nende värbamiskulu tagasiteenimiseks või ekslikust kohusetundest.

Organisatsioonid töötavad välja kaugtööga seotud põhimõtteid pandeemiajärgseks ajaks, aga mured uuemate ja nooremate töötajate tulemuslikkuse ja eelistuste pärast sunnivad osa ettevõtteid kaaluma erireeglite kehtestamist tööd alustava personali jaoks.

Soome pakub välisriikidest pärit talentidele võimalust proovida 90 päeva jooksul elu Helsinkis.

Koroonapandeemia on tekitanud Ühendkuningriigis karjäärivahetuse laine üle 45-aastaste töötajate seas, selgub Microsofti värskest uurimusest.

Iga kolmas Austraalia töötaja kavatseb pandeemiajärgsele ajale mõeldes uurida uusi karjäärivõimalusi, kuid sama suur hulk töötajatest eeldab sel aastal ka tihedamat konkurentsi tööturul, selgub hiljutisest uurimusest.