Hästi toimiv värbamisnipp: oma töötaja soovitus

Tööturul valitseb veider olukord. Ühelt poolt kurdavad tööandjad, et inimesi on raske leida ja töötukassa andmetel oli neil 2019. aasta kolmandas kvartalis iga päev vahendada keskmiselt 4600 töökohta. Teisalt on uuringute kohaselt ligi 60% töötajatest avatud uutele pakkumistele ja Eestis on umbes 31 000 registreeritud töötut. Kuidas siis töötajad ja tööandjad omavahel kokku ei saa?

Pikemas perspektiivis liiguvad töösuhted tõenäoliselt suunda, kus traditsiooniline lineaarne karjäärimudel asendub üha rohkem karjääriportfelli haldamisega – samal ajal on ühel inimesel mitu töösuhet erinevate tööandjatega ja ettevõtted kaasavad projektipõhiselt vabakutselisi, kes võivad vabalt tulla mõnest teisest riigist, selgitab PwC Eesti personalijuht Alice Ligi.

Tööjõuturule tuleval noorel inimesel on hoopis teistsugused ootused nii töö iseloomule kui ka tulevikule ja nendega tuleb arvestada, ütleb HKScan Estonia Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja.

Võõrtööjõu kasutamist pole väheneva elanikkonna ja suureneva väljarändega riigis lähitulevikus enam võimalik vältida, tõdeb Maxima Eesti OÜ personalijuht Lea Kimber.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.