Tänaseks peavad tööandjad esitama COVID-19 käsitleva riskianalüüsi. Vaktsineerimata töötajaga kaasnevad tööandjale uued kohustused, kirjutab advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Anna Liiv.
Koroonaviiruse nakatumisnumbrid ei näita langustrendi ja vaktsineerituse taset arvestades on enamasti igas töökollektiivis nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata töötajaid. Seega tõusetub küsimus sellest, kas ja mis õigused ja kohustused on muutuvas olukorras uus normaalsus nii töötajatele kui ka tööandjatele nakkusohutuse tagamiseks.
Septembrist jõustuv riigi nõue kümnetelt tuhandetelt ettevõtetelt riskianalüüs koostada ja see tööinspektsioonile edastada on nügimiste nügimine, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Kui inimene on ettevõtte ainus töötaja ja ka juhatuse liige ning ta sai Tööinspektsioonilt teavituse, et peab esitama enda töökeskkonna riskianalüüsi Tööelu infosüsteemi, siis kas ja millisel eesmärgil tal seda teha tuleb? Asja selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Alates 27. juulist saadab Tööinspektsioon tööandjatele meeldetuletusi, et tööandjal on kohustus koostada riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastada see kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13(4) lõige 7), kirjutab Tööelu portaal.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.