Eesti väärib teadmuspõhist töörändesüsteemi
Kehtiv töörändesüsteem on oma aja ära elanud. Uus süsteem peab olema senisest märksa paindlikum, võtma arvesse tööturu tegelikke vajadusi, aga ka seda, kuhu me soovime ühiskonnana areneda, kirjutavad OSKA peaanalüütik-arendusjuht Yngve Rosenblad ja andmeanalüütik Rain Leoma.
Eestis on struktuurne tööjõupuudus – meil ei ole alati piisavalt neid spetsialiste või oskusi, mida tööjõuturg vajab, või ei asu nad geograafiliselt sobivas kohas. Ka ei ole Eesti oma inimesed enam altid kõiki töid tegema.
Seotud lood
Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskojad tõid ühises pöördumises välja, et Balti riikide tööturgudel on tungiv vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele, ning tegid ettepanekuid, kuidas olukorda leevendada.
Koroonapandeemiast tuleneva majanduskriisi valguses on aktuaalseteks teemadeks tõusnud nii tööpuudus kui ka töörändega seonduv. Euroopa riigid on aastakümneid panustanud nii õpi- kui töörändesse, et tugevdada inimeste karjääriväljavaateid.
III kvartalit iseloomustavad ühelt poolt tellimuste kasv, teisalt pitsitab tugev tööjõupuudus. „Töösturite arenguplaane kärbib palgasurve, koroona ajal tegevuse peatanud turismi- ja toitlustuskohtade endised töötajad on liikunud teistesse sektoritesse,” võttis olukorra kokku tööjõurendi- ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Pasi Harttunen.
Kohtla-Järvel asuv TNC-Components on üks suurimaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobide tootjaid Eestis. Selles, et üle 20 aasta tegutsenud ettevõte saaks usinalt kasvada ja areneda, on oma roll ka töötukassa Ida-Virumaa osakonnal. Just nende abil leitud inimestega on tänaseks täidetud suurem osa töökohtadest, mida on ettevõttes ühtekokku 115.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele