Eesti väärib teadmuspõhist töörändesüsteemi

Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskojad tõid ühises pöördumises välja, et Balti riikide tööturgudel on tungiv vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele, ning tegid ettepanekuid, kuidas olukorda leevendada.

Koroonapandeemiast tuleneva majanduskriisi valguses on aktuaalseteks teemadeks tõusnud nii tööpuudus kui ka töörändega seonduv. Euroopa riigid on aastakümneid panustanud nii õpi- kui töörändesse, et tugevdada inimeste karjääriväljavaateid.

III kvartalit iseloomustavad ühelt poolt tellimuste kasv, teisalt pitsitab tugev tööjõupuudus. „Töösturite arenguplaane kärbib palgasurve, koroona ajal tegevuse peatanud turismi- ja toitlustuskohtade endised töötajad on liikunud teistesse sektoritesse,” võttis olukorra kokku tööjõurendi- ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Pasi Harttunen.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”