Kuidas personaliuuringu ajastamine mõjutab tulemusi?
Kas olete kunagi korraldanud personaliuuringu, mille tulemused tundusid olevat ootamatult negatiivsed või ebausutavad? Või ehk oli osalusprotsent lihtsalt liiga madal, et saada tõsiseltvõetavat tagasisidet? Paljud personalijuhid ja ettevõtete juhid pööravad põhitähelepanu küsimustiku koostamisele ja küsitavate teemade valikule, kuid unustavad tihti ühe väga olulise teguri – ajastuse.
Personaliuuring on nagu baromeeter, mis mõõdab ettevõtte sisekliimat, aga selleks, et saada täpset mõõtu, tuleb uuring korraldada siis, kui torm on möödas. Halb ajastus võib anda eksitavaid tulemusi ja tekitada vale pildi tegelikust olukorrast. Vaatame lähemalt, miks uuringute ajastamine on nii kriitilise tähtsusega, kuidas see mõjutab tulemuste usaldusväärsust ja mida tuleks arvesse võtta, et uuringutest maksimaalne kasu saada.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
1
Tööstusfirma juht: “Kui kaks mulle tundmatut inimest sõlmivad lepingu, siis ma ei arva, et selle eest vastutan mina”.
Viimased uudised
Mida kõrgem on töötaja palk, seda tõenäolisemalt ta AI-d kasutab.
Täiskasvanud näevad manipuleerivad soovitussüsteemid läbi, lapsed mitte
Üritused
Hetkel kuum
Tööstusfirma juht: “Kui kaks mulle tundmatut inimest sõlmivad lepingu, siis ma ei arva, et selle eest vastutan mina”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele