Kuidas personaliuuringu ajastamine mõjutab tulemusi?
Kas olete kunagi korraldanud personaliuuringu, mille tulemused tundusid olevat ootamatult negatiivsed või ebausutavad? Või ehk oli osalusprotsent lihtsalt liiga madal, et saada tõsiseltvõetavat tagasisidet? Paljud personalijuhid ja ettevõtete juhid pööravad põhitähelepanu küsimustiku koostamisele ja küsitavate teemade valikule, kuid unustavad tihti ühe väga olulise teguri – ajastuse.
Personaliuuring on nagu baromeeter, mis mõõdab ettevõtte sisekliimat, aga selleks, et saada täpset mõõtu, tuleb uuring korraldada siis, kui torm on möödas. Halb ajastus võib anda eksitavaid tulemusi ja tekitada vale pildi tegelikust olukorrast. Vaatame lähemalt, miks uuringute ajastamine on nii kriitilise tähtsusega, kuidas see mõjutab tulemuste usaldusväärsust ja mida tuleks arvesse võtta, et uuringutest maksimaalne kasu saada.
Seotud lood
Meeskonna väsimus ei avaldu alati üksnes numbrites, vaid tihti annab sellest märku hoopis kahanenud algatusvõime, väiksem koostöövalmidus või tunne, et inimesed on justkui “kohal”, kuid nagu poleks ka. Just sellistes olukordades ei pruugi järgmine nelja seina vahel toimuv PowerPointiga koolitus anda soovitud tulemust, sest tegelikult vajatakse hoopis keskkonnavahetust, mis rutiinist välja raputab ning vajaliku motivatsiooni ja energia taastab.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele