Kas olete kunagi korraldanud personaliuuringu, mille tulemused tundusid olevat ootamatult negatiivsed või ebausutavad? Või ehk oli osalusprotsent lihtsalt liiga madal, et saada tõsiseltvõetavat tagasisidet? Paljud personalijuhid ja ettevõtete juhid pööravad põhitähelepanu küsimustiku koostamisele ja küsitavate teemade valikule, kuid unustavad tihti ühe väga olulise teguri – ajastuse.

- PersonaliDisaini projektijuht Triin Paavo.
Personaliuuring on nagu baromeeter, mis mõõdab ettevõtte sisekliimat, aga selleks, et saada täpset mõõtu, tuleb uuring korraldada siis, kui torm on möödas. Halb ajastus võib anda eksitavaid tulemusi ja tekitada vale pildi tegelikust olukorrast. Vaatame lähemalt, miks uuringute ajastamine on nii kriitilise tähtsusega, kuidas see mõjutab tulemuste usaldusväärsust ja mida tuleks arvesse võtta, et uuringutest maksimaalne kasu saada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.