Kuidas personaliuuringu ajastamine mõjutab tulemusi?
Kas olete kunagi korraldanud personaliuuringu, mille tulemused tundusid olevat ootamatult negatiivsed või ebausutavad? Või ehk oli osalusprotsent lihtsalt liiga madal, et saada tõsiseltvõetavat tagasisidet? Paljud personalijuhid ja ettevõtete juhid pööravad põhitähelepanu küsimustiku koostamisele ja küsitavate teemade valikule, kuid unustavad tihti ühe väga olulise teguri – ajastuse.
Personaliuuring on nagu baromeeter, mis mõõdab ettevõtte sisekliimat, aga selleks, et saada täpset mõõtu, tuleb uuring korraldada siis, kui torm on möödas. Halb ajastus võib anda eksitavaid tulemusi ja tekitada vale pildi tegelikust olukorrast. Vaatame lähemalt, miks uuringute ajastamine on nii kriitilise tähtsusega, kuidas see mõjutab tulemuste usaldusväärsust ja mida tuleks arvesse võtta, et uuringutest maksimaalne kasu saada.
Seotud lood
Kuidas kohaneda põlvkondade erinevate ootustega, hoida inimesi vaimselt tugevana ja lubada neil olla päriselt nemad ise? Saates “Minu karjäär” selgitab Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja, miks autentsus vajab piire, miks „tööpere“ võib olla eksitav mõiste ning kuidas nooremad töötajad toovad organisatsioonidesse värske tuule, mis sunnib ka juhte oma tööviisi uuendama.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele