Mainori rektor: Eesti majanduse pidur on kallis haridus, mis ei tööta

Kutseharidusreformi plaanid on tekitanud muret nii ehitus- kui ka kinnisvarasektori tööandjates: pikemad õppekavad, koolide sundliitmised ja õpetajate puudus ähvardavad pidurdada vajalike oskustöötajate järelkasvu valdkondades, kus tööülesanded muutuvad üha keerukamaks.

Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.

Paljud Eesti tööstusettevõtted teatasid 2024. aastal ekspordikasvust, kuid suuremat hoogu pidurdas üks vana tuttav takistus – tööjõupuudus.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”