Mainori rektor: Eesti majanduse pidur on kallis haridus, mis ei tööta
On tagumine aeg küsida, kas me õpetame Eestis ikka õiget asja, õigel tasemel ja õigel moel. Vastasel korral jäämegi taastootma paradoksi, kus meid vaevavad korraga nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.
Seotud lood
Ehituse ja kinnisvara tulevik kujuneb koolipingis, mitte Exceli tabelis.
Kutseharidusreformi plaanid on tekitanud muret nii ehitus- kui ka kinnisvarasektori tööandjates: pikemad õppekavad, koolide sundliitmised ja õpetajate puudus ähvardavad pidurdada vajalike oskustöötajate järelkasvu valdkondades, kus tööülesanded muutuvad üha keerukamaks.
Haridus- ja noorteamet soovib mobiilse noorsootöö abil jõuda rohkemate noorteni, kes ei õpi ega tööta – eesmärk on toetada neid haridusse ja tööturule naasmisel.
Riina Sikkut: Tervishoid välistööjõudu ei vaja, Eesti suudab puuduvad spetsialistid ise koolitada!
Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.
Paljud Eesti tööstusettevõtted teatasid 2024. aastal ekspordikasvust, kuid suuremat hoogu pidurdas üks vana tuttav takistus – tööjõupuudus.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Enimloetud
1
5
Kui kaugele võib tööandja lisaülesannetega minna?
Viimased uudised
Kui kaugele võib tööandja lisaülesannetega minna?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele