Tööandjad: kutseharidus vajab paindlikkust, mitte sundi

Eesti võiks kaaluda ehitus- ja kinnisvarasektoris töökogemuse ja kutsetunnistustega seotud miinimumpalga nõudeid, kirjutab ehitusinsener ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrant Johannes Reppo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.

Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.

Värske küsitlus näitab, et tööjõupuudus pole enam kriitiline, kuid palkade ja ootuste vastuolu hoiab värbamise keerulisena.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.