Tööandjad: kutseharidus vajab paindlikkust, mitte sundi

Eesti võiks kaaluda ehitus- ja kinnisvarasektoris töökogemuse ja kutsetunnistustega seotud miinimumpalga nõudeid, kirjutab ehitusinsener ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrant Johannes Reppo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.

Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.

Värske küsitlus näitab, et tööjõupuudus pole enam kriitiline, kuid palkade ja ootuste vastuolu hoiab värbamise keerulisena.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.