Kestlikkusaruandlust tehes ei pea ettevõtjad nahast välja pugema

Kliimamuutused on praeguseks üldteada fakt. Et kliimaolukorra halvenemist ohjata, on Euroopa riigid leppinud kokku, et EL-s püütakse aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Selle niivõrd ambitsioonika ülesande peamine eeltingimus on see, et majandustegevuses toimuks väga suured muutused. Et need käivituks, peavad ettevõtted ja organisatsioonid hakkama arvestama sellega, mis mõju on nende tegevusel keskkonnale ja ühiskonnale.

Selleks et Euroopas majandus kliimaneutraalsuse suunas liikuma saada ja et sel rajal ka püsitaks, on EL oma riikidele koostanud äriühingute kestlikkuse direktiivi (CSRD). “Mõju” on selles direktiivis üks põhimõisteid.

Eestis puutub selle direktiiviga otseselt kokku ligi 240 ettevõtet, kuid kaudselt hakkavad direktiivist tulenevat mõju tundma kõik ettevõtjad.

CSRD, mõju ja kestlikkusaruandluse teemadel arutlevad saates ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust. Nagu ekspertide vestlusest järeldub, pole tuleva aruandluskohustuse ees põhjust hirmu tunda - töövahendid, põhimõtted ja standardid on avalikud ning hästi kättesaadavad. Aegsasti alustades peaks olema ka halduskoormus mõistlikult hallatav. Üleminekuajal rangust ülearu taga ei aeta. Seni kuni andmete kättesaadavus on veel ebaühtlane, on täiesti vastuvõetav, et aru antakse sellises mahus nagu võimalik.

Saates osalevad eksperdid juhivad Äripäeva Akadeemias koolitust CSRD aruandluse mõistmine ja täitmine. Esimene koolitus toimub 6ndal detsembril.

Saatejuht on Kerttu Metsar.

Fotol PwC ESG-ekspredid Katre Kluust ja Merili Vares.
Foto autor: Kerttu Metsar