27. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandja ravikindlustusega on võimalik katta ka tervisetõendi või vaktsineerimise kulusid. Kindlustusandjad pakuvad veidi erinevaid võimalusi, kuid kõige olulisem pere- ja eriarstiabi on kõikides kindlustuslepingutes kohustuslik. Tööandjad on kasutanud eraldiseisvana ka hambaravikindlustust, mis katab suuremaid summasid regulaarsele hambaravile või õnnetusjuhtumi puhul.

Ravikindlustuse kaitsete loetelu võib varieeruda vastavalt kindlustusvõtja vajadustele ja sisaldada mitmesuguseid hüvitisi:

- pere- ja eriarstiabi;

- tasuline haiglaravi;

- ambulatoorne või statsionaarne taastusravi;

- vaktsineerimine;

- optikakulud;

- tervisetõendi või profülaktilise tervisekontrolli kulud jne.

Kindlasti peaks kindlustuslepingu sõlmimisel tutvuma välistustega, sest eraravikindlustuse puhul kehtivad piirangud. Hüvitamisele kuuluvad ravikulud, mis on kirjas lepingus ning töötaja omaosaluse korral tuleb tasuda vastavalt lepingule 10-20% ravikuludest. Ilma omavastutuseta kujuneb lepingu hind kallimaks. Tööandja ravikindlustusega saab hüvitada arsti välja kirjutatud retseptiravimeid, kui need on seotud kindlustusperioodi sees toimunud juhtumiga. Abi saab ka kroonilise haiguse ägenemise korral.

Millised on kõige enam levinud kindlustuskaitsed?

Senised uuringud näitavad, et vabatahtliku ravikindlustusega on kõige sagedamini vaja läinud hambaarsti ja eriarstiabi. Näiteks pikad järjekorrad nahaarstile panevad eelistama tasulist eriarsti vastuvõttu. Seega pääseb eraravikindlustusega kiiremini arstile.

Vabatahtliku ravikindlustuse makse sõltub töötajate arvust, kindlustuskaitsete loetelust, hüvitislimiitidest ja omavastutuse suurusest. Töötajate vanus ei ole siinkohal kõige olulisem, vaid arvestatakse ettevõtte tegevusala ja töötajate ameteid. Kindlustuspakkumise koostamisel võetakse arvesse ka tegevuspiirkonda.

Mida pikem on terviseteenuste loetelu ja suuremad hüvitislimiidid, seda kõrgemaks kujuneb kindlustusmakse. Tavaliselt soovitakse siiski jääda erisoodustusmaksu vabastuse piiresse.

Allpool leiab näited 50 töötajaga ettevõtte kindlustuspakkumisest:

Näide 1

Kindlustussumma ühe kindlustatava kohta 2 350 €

Ambulatoorne ravi 1 000 €

Haiglaravi 1 000 €

Vaktsineerimine 100 €

Ambulatoorne taastusravi 150 €

Hambaravi 100 €

Omavastutuse määr 20%

Kindlustusmakse kindlustatava kohta 210 €

Näide 2

Kindlustussumma ühe kindlustatava kohta 2 350 €

Ambulatoorne ravi 1 000 €

Haiglaravi 1 000 €

Vaktsineerimine 100 €

Ambulatoorne taastusravi 150 €

Hambaravi 100 €

Omavastutuse määr 10%

Kindlustusmakse kindlustatava kohta 250 €

Tööandja ravikindlus on väärtuslik, kuna sellega:

- pääseb saatekirjata kiiresti eriarsti vastuvõtule;

- on kaetud tasuliste raviteenuste kulud, mida haigekassa ei tasu;

- saab valida arsti, keda patsient ise usaldab;

- saab täiendava hüvitise hambaravile (haigekassa hüvitab ainult 30 € aastas).

Tööandja ravikindlustuse sõlmimisel peaks teadma, et maksusoodustus kehtib üksnes siis, kui tööandja võimaldab tervisekindlustuse kõigile töötajatele.

Tööandja ravikindlustus on väga õigel kohal ka juhul, kui tööandja sõlmib haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu inimesele, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust. Ja niisuguseid inimesi ei olegi väga vähe, sest on võimalik, igakuine töötasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär.

Vaata ravikindlustuse võimalusi lähemalt Kindlustusesti kodulehelt tööandja ravikindlustus.