- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuringu abil pilt selge: karjäärispetsialisti kutsesüsteemi väärtustatakse kõrgelt, kuid on ka arenguruumi
Karjääriteenused on pidevas muutuses, seades uusi väljakutseid nii karjäärispetsialistidele kui ka süsteemile tervikuna. Värsked uuringutulemused annavad ülevaate valdkonna kutsesüsteemi hetkeolukorrast ning pakuvad ideid, mis aitaks seda muuta paindlikumaks ja ajakohasemaks ning seeläbi parandada veelgi teenuste kvaliteeti.
Kutse andmine karjääriteenuste valdkonnas on läbi oma ajaloo olnud pidevas arengus. Seoses karjääriteenuste reformi ja uue strateegilise planeerimise perioodi algusega on teenuste maastik veelgi muutumas. See asjaolu oli ka praeguse uuringu käivitamise põhjuseks. Sihtasutuse Archimedes Euroguidance Eesti keskus koostöös Eesti Karjäärinõustajate Ühinguga (edaspidi: KNÜ) kaasasid valdkonna eksperte, et üheskoos hinnata olemasoleva kutsesüsteemi toimimist ja selgitada välja selitada arengusuunad selle veelgi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks muutmiseks. Koostöös Psience’iga uuriti, kuivõrd valdkonna kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga, aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele ja tunnustamisele.
15 aastat kogemust kutse andmisel
Eestis käivitati kutse andmine karjääriteenuste valdkonnas aastal 2006, mil Kutsekoda kinnitas KNÜ valdkonna kutse andjaks. Kuivõrd Eestis on kokku lepitud kolm karjääriteenuste liiki – karjäärinõustamine, karjääriinfo vahendamine ja karjääriõpe –, siis alguses töötati välja kutsestandardid igale teenusele.
Alates 2017. aastast kehtib üks karjäärispetsialisti kutsestandard tasemetel 6. ja 7. Standardite aluseks on kompetentsipõhine lähenemine – varem eraldi seisnud karjäärinõustaja ja karjääriinfo spetsialisti kutsestandardid on suure ühisosa tõttu viidud kokku ning kirjeldatud valitavate kompetentsidena. Koostajatel oli idee, et uuenenud standard hõlmab ka koolis töötava karjäärikoordinaatori kompetentse, kuid praktikasse see ei jõudnud.
Vastutusalade ümberjaotamine ja rahvusvaheline kontekst
Oluline valdkonna arengute mõjutaja on 2019. aastal käivitunud karjääriteenuste reform, mis jaotas ümber vastutusalad teenuste korraldamisel. Selle tulemusena pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist ja karjääriinfot kõigile. Üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide roll on tagada kõigile õppijatele elukestvas õppes osalemiseks vajalikud pädevused ning toetada karjääri kujundamise oskuste arengut õppekavade osana. Lisaks pakuvad tuge nii eraisikutele kui ka organisatsioonides erasektori karjäärispetsialistid. Haridus- ja Noorteamet (edaspidi: HARNO) toetab haridusasutusi õppekavade rakendamisel ning riikliku Euroguidance'i keskusena jätkab SA Archimedes, kus keskendutakse valdkonna praktikute ja ekspertide kompetentside arendamisele rahvusvahelisel tasandil.
Rahvusvaheliselt on kutse andmist karjääriteenuste valdkonnas Eestis korduvalt hea praktikana esile tõstetud. Kuivõrd karjäärispetsialisti kvalifikatsiooni omandamine kõrgkoolides pole seni olnud Eestis võimalik, siis on regulaarne kompetentside hindamine erialaliidu eestvedamisel ja osaliste koostöös siiski silma jäänud. Näiteks kajastub see 2020. kevadel avaldatud Euroopa Komisjoni uuringus.
Kutsesüsteemi tugevused ja arenguvaldkonnad
Värske uuringu tulemused kinnitavad, et kutsesüsteem toetab professionaalsust ja üldiselt hinnatakse kutsesüsteemi kasulikkust kõrgelt ning selles nähakse garantiid spetsialisti kvalifikatsioonile. Esile toodi, et süsteem pakub professionaalidele võimaluse eneseanalüüsiks ja teadlikuks arengusihtide seadmiseks ning kutsetunnistus tõstab nende enesekindlust. Hea on välja tuua, et suurima tööandjana väärtustab töötukassa kutset ja on sidunud selle oma motivatsioonisüsteemiga. Samas on erasektori tööandjate, haridusasutuste ja klientide jaoks veel arenguruumi selles, et pidada kutset kvaliteedimärgiks.
Kõlama jäid mitmed nii professionaalsuse tagamisega seotud kui ka otseselt kutse taotlemise protsessiga seotud arenguvajadused. Peamisteks teemadeks kujunesid väljaõppe kättesaadavus, digihüpe kutse andmise protsessis ja kutsestandardi uuendamine. Osalejad leidsid, et standardeid tuleb ajakohastada päevakohaste teemadega, näiteks rahvusvahelistumine, multikultuursus, e-teenused ja tehnoloogia kasutamine.
Karjäärispetsialistide professionaalne identiteet
Ehkki uuring ei keskendunud professionaalsele identiteedile, kerkisid sellega seotud küsimused korduvalt esile. Näiteks, milles tunnetavad praktikud enda rolli, kuivõrd see on mõtestatud ja omaks võetud? Kui oluline on kogukonda kuulumine? Kuidas mõtestatakse läbi kuuluvuse iseennast ja oma professionaalset tegevust, põhjendatakse oma käitumist, arusaamu ja uskumusi? Kuidas suhestuvad kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid isiklike väärtuste ja tõekspidamistega?
Kehtivas kutsestandardis on ühendatud kaks teenust – karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine. Osalejad rõhutasid, et selline lähenemine on liialt avaliku sektori ametijuhendite keskne ning praktikas on nõustamine ja informatsiooni vahendamine tihedalt seotud. Kliendikeskne lähenemine eeldaks vajaduspõhist kompleksset teenuseosutamist spetsialistilt, kellel on nii karjäärinõustaja kui ka -infospetsialisti kompetentsid ja suutlikkus neid kliendist lähtudes asjakohaselt rakendada.
Koolis töötav karjäärispetsialist suhestub karjäärispetsialisti kutsega halvasti
Teenuste reform tõi kaasa muutusi koolides ja koolidele osutatavates karjääriteenustes. Märkimisväärselt on suurenenud koolide vastutus karjääriõppe korraldamisel, sh koostöö kooliväliste partneritega. Paraku praegune kutsesüsteem koolide karjäärikoordinaatorite ja -õpetajate spetsiifikaga ei arvesta. Uuringust selgus, et koolis töötaval inimesel on keeruline karjäärispetsialisti kutset taotleda, sest tema töö sisu ja tegevuste profiil ei sobitu asjakohaselt kokku kutsestandardis ning hindamisstandardis kirjeldatud kompetentside ja tegevusnäitajatega. Seega tasuks kaaluda seda, et tuua karjäärikoordinaatori kutsestandard uuesti lauale. Samal teemal jäi arutelus kõlama ka seisukoht, et kõigi kolme teenuse ühendamine ühte standardisse võib piirata erinevate spetsialistide võimalusi kvalifikatsiooni omandada.
Kutse andmise korraldus vajab moodsaid lahendusi
Muutused tööturul, ühiskonnas ja maailmas nii takistavad kui ka kiirendavad arenguid. Mõelgem näiteks COVID-19 levikuga seotud eriolukorrale, kus traditsiooniline kohtumine kliendiga ei olnud võimalik ja kasutusele tuli võtta digitaalseid lahendusi. Muutuvad tingimused esitavad ka praktikutele uusi nõudmisi. Nii seisavad kutsestandardi uuendajate ees mitmed olulised küsimused: kas praegune kutsesüsteem toetab praktikute professionaalset arengut piisavalt? Kas kirjeldatud kompetentsid on olulised ka homme? Mitut kutset tegelikult vaja on?
Hetkel kuum
Kutse andmise protsess on ajas muutunud paindlikumaks. Esimest korda esitasid sel aastal kutse taotlejad dokumendid elektrooniliselt ja juba toimub ka kutseeksam veebi vahendusel. Tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi võiks appi võtta veelgi enam. Ka kompetentse tõendavate dokumentide koostamisele saab läheneda hoopis isikupärasemalt, näiteks esitada need blogina. Selline lähenemine võimaldab hinnata samal ajal ka mitmeid läbivaid kompetentse. Häid näiteid toimivatest praktikatest tasub uurida teistelt kutseandjatelt ja riikidelt.
Traditsioonilise hindajakeskse lähenemise muutmine eeldab hindamisstandardi ümbersõnastamist. Hindamiskriteeriumid peaksid väljendama nii hindajale kui ka hinnatavale arusaadavalt, milles hinnatav kompetents avaldub. Hetkel hindamiskriteeriume hindamisstandardis ei ole ja need on vaja välja töötada – see aitaks märkimisväärselt mõlemat poolt nii kutse taotlemiseks valmistumisel kui ka kutseeksami sooritamisel ja hindamisel.
Arengud väljaõppe kättesaadavuses ja kvaliteedis
Ühe olulise arengukohana saab välja tuua väljaõppe sisu ja kvaliteedi. Väljaõppe võimalused on vähesed, sageli avaliku sektori kesksed või asutusesisesed. Töötukassa koolitussüsteem on terviklik ning toetab spetsialiste oskuste omandamisel, pakkudes koolitusi nii algajatele kui ka kogenutele. Kogu haridusvaldkond on karjäärispetsialisti kompetentside omandamisel väga vähe toetatud. Taaskord saab tõdeda, et koolis töötav karjäärispetsialist peab ise hakkama saama, leidmaks kaootiliselt koolitusturult väheseid kättesaadavaid täiendusõppe võimalusi, mis sobiks nii sisu kui ka vormi poolest.
Probleemi tuvastamine loob võimaluse lahenduste poole liikumiseks. Esimesi samme on juba astutud. Näiteks on ülikoolides tasemeõppekavadesse lülitatud karjäärinõustaja kutsestandardist lähtuvatele kompetentsidele tuginevaid aineid ning pakutakse ka paindlikke õppevorme.
Kutsekomisjoni esimees Signe Reppo tõdeb, et olukord on paranemas. „Tartu ülikool on oma magistri- ja bakalaureuseõppesse toonud sisse õppeaineid, et valmistada lõpetajaid ette karjäärinõustajateks. Kutse saamiseks on kindlasti juurde vaja praktikat. Väga head on olnud pikemad baasoskuste koolitused, mida suuremad asutused on korraldanud, ning sihtasutuses Archimedes tegutseva Euroguidance Eesti keskuse eestvedamisel ning Eesti Töötukassa EURESe keskuse, YFU ja Kutsekoja koostöös multikultuursuse teemaline e-õppe kursus.“
Lisaks pakub HARNO ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” raames üldhariduskoolidele karjääriõppe koolitusi ning kutseõppeasutustele on HARNO kõrval abikäe ulatanud ka SA Archimedes. Koostöös käivitati rahvusvaheline koolitusprogramm kutsevalikuõppe rakendajatele, mille keskmes on just õppijate karjääri kujundamise pädevuste arendamine.
Ajakohane ja efektiivselt toimiv kutsesüsteem on karjääriteenuste valdkonna oluline vundament praktikute professionaalsusele ja teenuste kvaliteedile, s.t karjäärteenused täidavad oma eesmärki, on vajalikud ja kasulikud nende kasutajatele. Eelduseks on väga paljude ekspertide ja organisatsioonide panus kvaliteedi hindamisel ja koostöö süsteemi arendamisel. Arengusuunad on üheskoos värskelt kaardistatud, aga tuleb tõdeda, et tegemist on pelgalt vaheetapiga ja uus ring arendustegevustega alles algab.
Enimloetud
1
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
2
Viimased uudised
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele