Väärt õpe kannab vilja – ka keevituses

Tööpäevad olid kaevanduses 12-tunnised ja hiljemalt kümne päeva järel tuli kindlasti võtta vaba päev. Pauside kestvus oli teada, paarilisega lepiti lihtsalt kokku, millal puhata või lõunatada. Tähtajad olid paindlikud ja maksti korralikku tunnitasu. Kaugemalt pärit töötajad olid Kirunas kohal kaks nädalat ja järgmised kaks nädalat veedeti kodumaal. Eesti numbritega autosid nägi Kirke kaevanduslinnas üsna tihti. Kirke vend töötab samuti Kiruna kaevanduses ja tema korter asub töökoha lähedal. Tööplaane pidades neiu juba teadis, et venna juures elades on hommikune äratus pool kuus ning vabal ajal saab käia koos jalutamas ja väljas söömas või valmistatakse toitu kodus.

Kaevanduses anti töötajaile kaks vahetust tööriideid, neid oli võimalik pesta kohapeal pesumasinates. Samuti olid töötajate jaoks olemas saunad. Tihti aga liikusid inimesed linnas ringi tahmase näoga ja kaevandusriietes või siis suusapükstes. Vahel mindi otse kaevandusest linna söögikohta lõunatama. „Siis oled näost täiesti must, kuid keegi ei vaata sellise pilguga, et miks sa pole ennast pesnud,“ selgitab neiu naeratades.

Kiruna linn on ilus oma väikeste hoonete ja kitsaste tänavatega. Sealsed inimesed käivad kalastamas ja veedavad aega suusamäel või kinos. „Mootorsaanidega sõideti ka tavaliikluses, mis tundus algul harjumatu,“ meenutab Kirke. Varem ta oletas, et Rootsis on inimesed avatumad kui Eestis, kuid see ei pidanud paika. Tööl suhtles ta põhiliselt oma paarimehega ja ülemusega tööasjus. „Rootslased oskavad kõik inglise keelt, kuid pigem küsiti minu kohta mu paarimehelt, aga minuga otse rääkima eriti ei tuldud.“

Muheledes lisab neiu: „Kirunas oleks ettevõtlikel naisterahvastel rohkelt suhtlust, sest vallalisi mehi elab linnas palju, kuid nad on väga tagasihoidlikud.“ Töötamine Rootsis oli Kirkele väga huvitav ja hariv keskkonnavahetus. Algne plaan oli töötada kaevanduses pikemalt, kuid 2022. aasta kevadel ärevate maailmasündmuste taustal soovis neiul olla kodukohale lähemal.

Eestis otsitakse keevitajaid erinevates asukohtades üle kogu riigi, tööle vajatakse nii naisi kui mehi. Tuttavatelt kuulis Kirke Pärnu linnas asuvast ettevõttest, kus valmistatakse alumiiniumdetaile ja toodangut Rootsi meditsiinitööstusele. Algul läks ta tasuta proovima, kas tema oskustega keevitajat üldse vajatakse. Neiu töötamist jälgiti mõned päevad, siis öeldi tunnustavalt: „Aga ta keevitabki!“ ja pakuti palgalist töökohta. Ülemuse sõnul läksid meestel seljad sirgu ja hääled tasakaalukamaks, kui kollektiivi tuli naine.

„Töönädal on meil 5-päevane, alustame kell 8 ja lõpetame kell 16.30. Raadio mängib taustal või kuulatakse kõrvaklappidest saateid, puhkepause peetakse kindlatel aegadel. Hommikul kohale minnes ma lülitan masina tööle, keeran gaasi lahti ja hakkan tegema pooleliolevat tööd. Vajadusel küsin uue ülesande ja vahel me selgitame jooniseid.“ Väga erinevad tööülesanded on huvitavad ja Kirkele meeldib personaalne suhtlemisviis selles paarikümne inimesega ettevõttes.

Algul Kirke pelgas veidi, et ta ei ole jõu poolest meeskeevitajaga võrdne, kuid töötajad abistavad vajadusel üksteist. „Suuremate detailide tõstmisel tulevad töökaaslased appi ja keevitusraami pöörata ma suudan ise – nuputan ja vahel lihtsalt hüppan lauale raami nihutama.“ Naiskeevitajale leitakse ülesandeid, mis ei ole füüsiliselt väga rasked. Vahel jätkub väiksemaid töid mitmeks nädalaks ja abi on tarvis vaid keevitusgaasi ballooni vahetamisel. Töökaaslastel läheb neiu abi vaja siis, kui on vaja keevitusdetaile paigal hoida või mõõta.

Naised ja neiud on Kirkelt küsinud, kas keevitaja töös on vaja matemaatikat, tehnilist mõtlemist ja füüsilist jõudu. Samuti tuntakse huvi, kas ta kavatseb peagi jätkata haridusteed kõrgkoolis, sest gümnaasiumi lõpetamine kulges väga edukalt. „Olen vastanud, et mu töö ei ole keeruline. Ülikoolierialasid ma olen juba proovinud ja sel teemal pikemalt ei arutle. Keevitaja amet mulle sobib ja praegu ma seda ei kavatse muuta. Võib-olla mõnel pool on keevitamistöö rutiinne, aga mina olen juhtunud kohtadesse, kus pidevalt toimub midagi uut.“ Kirkele pakub suurt rahulolu vaba kohalolutunne, mis tekib keevitades.