Teadmised ja oskused juba üle 60 aasta
Nii raske- kui ka kergetööstuses esineb mitmesuguseid riske ning sellistes töökeskkondades peab olema tähelepanelik. Kogemustega meister võib oma laialdaste teadmiste abil toimetada küll muretumalt, aga oma tööohutust peab jälgima temagi.
Just spetsialistide teadmisi ja kogemusi kaardistavad ka Sievi esindajad, kes juba 1960ndatel hakkasid tähelepanu pöörama just tööturvalisusele. „Saabastele lisati varbakaitsmed, prooviti erinevaid materjale, tekkisid juurde madalamad ja poolkõrged mudelid ning iga kümnendiga muutus lisaks toote kestvusele järjest olulisemaks ka selle mugavus ja disain,“ selgitab Sievi Baltikumi müügijuht.
1990ndatel sai aga Sievist Euroopas esimene jalatsitootja, kes võttis tootmises parima kvaliteedi tagamiseks kasutusele ISO standardid.
Kes korra on proovinud, see muud enam ei taha
Sievi turvajalatseid valmistatakse Põhja-Soomes. Tehases on ligi 500 inimest, kes teevad nii lihtsamaid tänavakingi kui ka erilisemaid jalatseid. Lisaks meisterdatakse iseendale kasutamiseks ka jalatsite valmistamisel tarvilikke tööriistu. Suur osa Sievi jalatsitest valmib käsitööna, kuid on ka protsesse, kus on automaatikat-robootikat ja väga kaasaegseid lahendusi. Tehasel on näiteks täisautomaatne ladu, kus töötajate käsutuses on tipptasemel tootmistehnika.
„Sievi jalatseid valmistatakse seniajani Soomes, sest see aitab tagada meie põhjamaistele ilmastikutingimustele sobivat kvaliteeti. Olles vahetult kontaktis lõppkasutajaga, saame nõnda hõlpsalt vastata nõuetele ja küsimustele. Tegelikult on kõik protsessid ligemal olles hõlpsamad,“ möönab Verev, kelle sõnul osatakse tooteid hinnata nii siin kui seal pool lahte.
„Sievi tooted on Eesti turul 2000. aastate algusest ja tellimuste numbrid on head. Kes juba korra on Sievi kvaliteeti tunda on saanud, see ei mõtle enam soodsana näivatele lahendustele. Meie turul on nii Lõuna-Euroopa kui ka Kesk-Euroopa, aga põhiliselt Aasia päritolu tooted – ning siin võib öelda, et hoolimata nende jalatsite ilusast välimusest on põhjaeurooplaste jalatüübi tarbeks jalatsi vajadus veidi teistsugune. Valed valikud peegelduvad töötajate rahulolematuses ning pidevas soovis muuta või juurde tellida uusi tooteid,“ möönab Verev.
Eestlane vajab laiemat liistu ja sellist Sievi ka pakub
Põhja-eurooplase jalatüüp on laiem ja vajab avarama liistuga jalatsit. „Sievi on jalatsi anatoomilisele sobivusele põhjalikult mõelnud ja sealt tuleb ka kasutajamugavus. Kogu jalatsi sobivus varbaotsast kannani on põhjalikult läbi mõeldud tootearengu faasis. Mis puudutab aga turva- ja tööjalatsi erinevust, siis neid eristab teineteisest see, et tööjalatsi sees ei ole ühtegi turvaelementi – tegemist on mugavate mõnusate jalatsitega, mille koostismaterjalid on samad kui turvajalatsitel. Turvajalatsitel on aga sees lisaks turvakaitsmed: turvanina ja torkekindel tald. Kui tööjalats on hea kerge mugav, millega võib käia ka vabal ajal ringi, siis turvajalatsi puhul on pandud rõhk sellele, et see kaitseks kõikjalt ohtude eest,“ selgitab Verev. Seepärast vastavad ka turvajalatsid teatud standarditele ning on numbriliselt tõendatavad sertifikaatide abil, et see jalats katab need riskid.
„Jalatsi sees olev sildike – SRC – Slip Resistance C – ehk haardetegur vihjab näiteks glütseriiniga testitud libisemiskindlusele. Kollane märk ESD kinnitab, et kehas tekkivad staatilise elektri laengud maandatakse jalatsitest võimalikult pidevalt,“ loetleb Verev, lisades, et turvajalanõu puhul on põhiline kaitsta varbaosa. Varbakaitse on piisavalt tugev ning kaitseb ka siis, kui tõstukiratas peale sõidab või raske ese varbale kukub. Aga intsidendi järel tuleb jalats eemaldada kasutuselt, sest see on oma töö ära teinud. Kui kasutatakse edasi, siis omal vastutusel, kuna kaitseomadused võivad olla edaspidi nõrgad.