Kas tööandja võib töötajate e-kirju lugeda?

Täna, 11. veebruaril teatas PKC Grupp, et sulgeb aasta pärast  Eestis Keila tehase, tootmine viiakse üle  Leedus ja Venemaal asuvatesse tehastesse. Aasta jooksul koondab firma järk-järgult 613 inimest.

„Oleme liikumas oskuspõhiselt tootmiselt teadmisepõhisele majandusele, mis toob kaasa tööjõumahuka tootmise siirdamise Leedus ja Venemaal asuvatesse PKC tehastesse. PKC Eesti mõistab olukorra keerukust töötajate jaoks ja teeb oma inimeste aitamiseks mitmekülgset koostööd nii töötukassa, kohalike omavalitsuste, võimalike tööandjate kui ka kõigi teistega,” ütles PKC Eesti juhatuse liige Merle Montgomery.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel kommenteerib uudist sotsiaalmeedias, öeldes, et see, kui PKC paneb Eestis tootmise kinni, on indikatsioon sellest, et kohale on jõudnud nii kohaliku tööjõu ühikukulu liigne kõrgus kui ka globaalse lõppnõudluse ära kukkumine. Koppel spekuleerib, et siit algabki uus MASU. Riigikogulane ja majandusanalüütik Maris Lauri kirjutab vastuseks Koppelile, et PKC juhtum osutab asjaolule, millest on ammu räägitud. Odavtootmine Eestisse enam ei sobi ja lisandväärtuslikumat toodangut on vaja rohkem ning kui ettevõtlus ja töötajad ei kohane muutunud maailmaga, siis tulebki MASU, ent loota tuleks siiski paremat.

Taavi Rõivas tõdeb valitsuse pressikonverentsil, et koondamine PKC-s on tõsine löök eelkõige inimestele endile ja neile lähedastele, aga ka Harjumaa ja Eesti tööhõivele terviklikult. Rõivas loodab, et töötukassa ja sotsiaalministeerium teevad kõik endast oleneva, et pakkuda inimestele kiiresti individuaalset tuge ja seda juba enne koondamist. Eesti Tööandjate Keskliidu kinnitusel leiavad enam kui 600 PKC-st koondatavat inimest ilmselt uue töö, ent järjekordse tootmise lahkumine Eestist näitab, et tööstuse, eriti väga tiheda konkurentsiga maailmaturul toimetava eksportiva tööstuse jaoks on Eesti liiga kulukas ja kriitiline piir on käes. 

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötukassa olukorraga kursis ja valmis tööd kaotavaid inimesi abistama asuma. „Teeme praegu teadaoleva info põhjal ettevalmistusi ja pilt saab selgemaks pärast esimest kohtumist tööandjaga reedel kell 14.00.  Oleme valmis pakkuma nõustamist ja tööturuteenuseid mahus, mis on vajalik, et töö kaotanud inimesi uuesti tööle aidata,” ütles Paavel. „Kuigi tegemist on Eesti jaoks suure ja tõsise koondamisjuhtumiga, on aasta piisavalt pikk aeg, et inimesed saaksid uue olukorraga harjuda, vajadusel töötukassa abiga oma kvalifikatsiooni täiendada ja uue töö leida. Töötukassa teeb omalt poolt kõik, et  kogu koondamisperioodi vältel paindlikult olukorrale reageerida,” lisas Paavel.

Millist abi töötukassa koondatavatele töötajatele pakub?

Tavapäraselt saavad koondatavatele töötajad igakülgset infot, töötukassa otsib ja neile vahendab tööpakkumisi, korraldab võimalike tööandjatega kohtumisi ja ettevõtete külastusi, pakub karjäärinõustamist, nõustab/juhendab tööotsinguid, korraldab tööotsingu töötube või tööklubi.

Koondamisteate saanud töötaja võib end soovi korral töötukassas registreerida koondamisteatega tööotsijana ja saada oma konsultandi, kelle juures nõustamisel käia. Lisaks karjäärinõustamisele, tööotsingu töötoas või tööklubis osalemisele ja individuaalsele nõustamisele töötukassa konsultandi juures on koondamisteatega tööotsijal vajadusel õigus juba enne töösuhte lõppu kasutada järgmiseid teenuseid: tööturukoolitus (erialaoskuste, arvuti-, keele- ja ettevõtluskoolitused), kvalifikatsiooni saamise toetamine (hüvitame kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide, nt kutse- ja pädevus-tunnistuste, sertifikaatide, juhilubade jms saamisega seotud kulu), tööpraktika, proovitöö, nõustamine (nt psühholoogiline ja võlanõustamine), ettevõtlusega alustamise toetus äriplaani alusel. Teenuste osutamine jätkub ja laieneb pärast töösuhte lõppu töötuna registreeritud inimestele.

Allikad: Eesti Töötukassa, Eesti Tööandjate Keskliit

Autor: Viljar Peep, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor