Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandjate ootused: millest kandideerijatel enim puudu jääb?
61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ja nõudlus sobivate töötajate järele ületab juba praegu tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks. Suurimaks puudujäägiks on reaalsed ametialased oskused, mida uuel ametikohal on kohe võimalik rakendada.
Enam kui pooled (56%) tööandjatest leiavad, et just tööks vajaminevatest oskustest jääb kandideerijatel kõige sagedamini puudu. Pea pooled (46%) tööandjad leiavad, et ka napp töökogemus on puudujäägiks, mis iseloomustab eelkõige nooremat generatsiooni, kelle sisenemine tööturule on Eestis probleemne.
Töökogemusest märksa vähem tunnevad tööandjad puudust erialasest haridusest ning sobimatutest isikuomadustest. 24% tööandjatest sooviksid näha paremaid võõrkeeleoskusi ning 19% tööandjatest tugevamat eesti keele oskust. Arvestades, et enamik tööandjatest ei ole välistööjõule ka tööjõupuuduses avatud ning juba täna peab pea viiendik tööpakkujatest eesti keele oskust probleemseks, saab võõrtööjõul olema väga keeruline siseneda Eesti tööturule.Kõige vähem peavad tööandjad probleemseks kandidaatide sobimatut väljanägemist ning füüsilist võimekust, mis on tööturule igati tervendav.
„Tööandjate soovidest on kindlasti õppida ka tööotsijatel, kes võiksid märgata ootuste taga võimalust end paremini ette valmistada. Kahjuks ei oska paljud meist oma oskusi ja teadmisi kandideerimisprotsessi esimestes etappides sobivalt väljendada ja seetõttu väheneb konkurentsivõime. Nii nagu värbamisjuht peab välja selgitama kandidaatide sobivuse ametikohale, peaks ka tööotsija tegema võimalikult palju eeltööd, et näha, kuidas tema oskused, teadmised ja kogemused võiksid ettevõttele lisaväärtust luua. Eduka kandideerimise võti peitubki ettevalmistuses, kuna paljudel kandidaatidel on tegelikult sobivad oskused olemas, kuid nad võtavad kandideerimist liiga kergekäeliselt ega tea seepärast, kuidas oma teadmisi tööandjani viia,” kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Käesoleva aasta sügisel CV Keskuse tehtud tööturu-uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtete suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ja piirkonniti. 54% vastanutest moodustasid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.
Allikas: sekretar.ee
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
2
3
6
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele