12. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome tehnoloogiaettevõtja, juhtimiskonsultant ja biohäkker Teemu Arina esineb 17. märtsil Tallinnas toimuval Baltikumi suurimal turunduskonverentsil Password 2016 – tutvu programmiga ja registreeri end juba täna!

Paljud ärijuhid suhtuvad loomeinimestesse skeptiliselt. Loojad genereerivad küll hullumeelseid ideid ja visioone, kuid lõppude lõpuks peab keegi „töö ära tegema” ja raha teenima.

Juhid jagunevad kahte leeri. Esimesed investeerivad tulevikku ja teised keskenduvad igapäevasele rahavoolule. Tegelikult peaks saavutama tasakaalu mõlema suuna vahel. Tulevikku tuleb investeerida, sest maailm muutub väga kiiresti. Need investeeringud ei kanna täna veel vilju. Firmad kes keskenduvad tänasele, võivad teatud hetkel avastada, et nende toode või teenus on lootusetult aegunud.

Hüper-ühendatud globaalses ühiskonnas liigub informatsioon ülikiiresti, ja ainus viis ajaga kaasas käia on mõelda loovalt. Loomeinimesed aitavad ärijuhtidel piire nihutada. Nende võimuses on muuta business-as-usual-tüüpi liidrite mõtlemist.

Kahtlemata vajab iga ettevõte visionääre, kuid 95% kollektiivist peaks siiski kahe jalaga maa peal olema ja tänaste ülesannete elluviimisega tegelema.

Konservatiivsemad tööstusharud võivad täna veel inside the box mõtlemisega hakkama saada, kuid muutuv maailm keerab teatud hetkel nendegi äri pea peale. Selleks peab valmis olema. Võime naerda 3D-s prinditud autode üle ja väita, et säärane toode on äri seisukohast kahjumlik, sest tootel pole lihtsalt turgu. Vaadake mis juhtus Nokiaga: Nokia pidas end aastaid kategooria liidriks. Apple’is konkurenti ei nähtud, sest iPhone oli nende hinnangul kättesaadav privilegeeritud käputäiele. Ja me kõik teame, mis edasi juhtus ...

Aastaid tagasi tekitas suurt elevust kaugtöö. Uued tehnoloogiaid võimaldasid töötegemist kõikjalt, ent paljud ettevõtted pettusid sellises mudelis ja on nüüdseks traditsioonilise kontoripäeva juurde tagasi pöördunud. Kas asi on muutumatus inimloomuses?

Täna käib töö sinuga kaasas, töö on seal, kus sina oled. Muidugi on kaugtöö sobivam teatud sektorite jaoks (IT näiteks). Tööprotsessi juhtimine tähendab uutmoodi ettevõttekultuuri loomist ja väga paljud firmad on suutnud üles ehitada efektiivse kaugtööstruktuuri. Asi ei ole inimloomuses, vaid juhtimisoskuses. Kaugtööd ei saa korraldada 19. sajandi tootmisettevõttest pärit juhtimismudelitega, mis on veel tänagi paljudes firmades levinud.

Ka mina ise töötan kodust – mul on siin täiuslikud tingimused ja vahetu side oma kolleegidega. Kohtume aeg-ajalt ka kontoris, sest meile meeldib koos lõunal käia. Kontoriolustik peaks olema ühel või teisel viisil ligitõmbav.

Vanad head koosolekud on enamasti mõttetud. Eriti mõttetud on sellised koosolekud, kus suur hulk inimesi tuleb kokku selleks, et anda ülevaade oma töölõigust. Igaüks saab ju oma status report’i mingisse digikeskkonda üles märkida ja ülevaate saamiseks pole vaja kokku saada. Koosolekuid saab suurepäraselt asendada digitööriistadega, mis tagavad suurema efektiivsuse, ja nii muutuvad koosolekudki tähendusrikkamaks.

Tehnoloogia ja kaugtöö seab firmajuhid uutesse tingimustesse. Milliseid oskusi/teadmisi peaks valdama tänapäevane liider?

Tooksin illustreerivaks näiteks suured mängukeskkonnad veebis. Mängurid on seal vabatahtlikult, tegemist pole tööga. Hiljutise uurimuse põhjal selgus, et mängukeskkonnas on halvimateks liidriteks ärijuhtimise magistrikraadiga (MBA) mängijad. Magistriõpe õpetab konkreetseid juhtimisoskusi, mitte liidriks olemist kui sellist. Parimateks liidriteks mängukeskkondades osutusid endised vabatahtliku töö tegijad, usuaktivistid ja lihtsalt loomu poolest karismaatilised inimesed, kes oskavad inimesi enda ümber koondada.

Kõik taandub suhtlemisele, hea liider oskab tekitada usaldust, edastada oma mõtet võimalikult lühidalt. Virtuaalses keskkonnas on suureks abiks tehnilised vahendid – audio ja video. Kaugtööl põhineva organisatsiooni liider peab olema suuteline tegema videopöördumisi nagu näiteks riigi president, kes pöördub oma rahva poole TV vahendusel.

Sidepidamine on muutunud suuresti tekstipõhiseks, nüüd tuleb ka telefonikõne varem e-kirja või tekstisõnumi teel kokku leppida. Kuidas säärane kommunikatsioon ärijuhtimist mõjutab?

Vahetud kõned aitasid säilitada hierarhilist süsteemi ja vastutus jaotus vertikaalselt: tehti kõne konkreetsele inimesele, kes omakorda helistas järgmisele jne. Sotsiaalmeedia ajastul pole vestlusring enam piiritletud, kontekst mängib üliolulist rolli. Juht defineerib vestluse konteksti – selleks võib olla hashtag, Facebooki-grupp või YouTube’i-video. Säärane suhtlusviis nõuab erilisi oskusi ja vilumust (milleni enamik meist pole veel jõudnud).

Kommunikatsioon muutub ühtlasi visuaalsemaks. Tekst ja kõne asenduvad žestide, piltide ja piktogrammidega (meemid, emotikonid, video). Naljaga pooleks võib väita, et liigume tagasi aega, mil inimesed olid kirjaoskamatud.

* Intervjueerisid Hando Sinisalu ja Ann Kruuk, Best Marketing International

Autor: Hando Sinisalu, Best Marketing Internationali juht