Tööturu põhiliseks kujundajaks on, teadagi, töötajad, täpsemalt aga põlvkond ja tingimused, mis on vorminud oma inimesed just sellisteks, nagu nad on. Kuigi buumiaja töötajad olid entusiastlikud ja särasilmsed inimesed, kes tegid meeleldi ületunde ja seadsid töö alati esikohale, ning X-põlvkonna esindajad on pigem rahulolematud kahtlejad ja nurisejad, ei muutnud need põlvkonnad märgatavalt sisseharjunud töökorraldust ega ka värbamiskultuuri. Sama ei saa aga öelda praegu tööturgu haarava Y- ja juba valmistuva Z-põlvkonna kohta.

- Praeguseks on tööturu vallutanud Y-põlvkond, keda nimetatakse ka mina- ja miks-põlvkonnaks.
- Foto: erakogu
Praeguseks on tööturu vallutanud Y-põlvkond – viimase beebibuumi ajal (aastail 1982?1999) sündinud noored, keda nimetatakse ka mina- ja miks-põlvkonnaks. Need inimesed ei näi justkui rahulduvat sellega, kuidas tööd on harjumuspäraselt korraldatud, nad seavad peaaegu alati status quo kahtluse alla ja nende jaoks pole midagi hullemat, kui töötada mõne mõttetu asja kallal või täita ülesandeid, mille eesmärk pole neile arusaadav. Selle põlvkonna esindajad ei tunne end tööandja alluvatena, vaid pigem partneritena, nad tahavad olla kaasatud ning soovivad samal ajal olla oma aja ja asukoha peremehed. Samuti tahavad nad iga päev midagi uut avastada ja kogeda.
Ja neid on palju – 2025. aastal koguni 2,25 miljardit inimest, mis moodustab tervelt 75% ülemaailmsest töötajaskonnast samal aastal. Kui lisada siia veel asjaolu, et USA tööhõives on juba praegu kolmandik hõivatutest ehk 53 miljonit inimest vabakutselised, siis muudab see keskmise ettevõtte ja personalitöötaja väljakutseid drastiliselt.
Autor: Ott Pärna, PhD, ettevõtja ja majandusekspert (ESTCORP.eu)
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja
argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?