Trükimeedias ilmuvad töökuulutused on oma aja ära elanud ega jõuagi sageli sihtgrupini. Mida võiks aga pidada turvaliseks ja usaldusväärseks värbamiskanaliks, mille kaudu praegusel moodsal ajal tasemel tööjõudu leida?
- Kõige usaldusväärsem on soovitustel põhinev värbamine.
Värbamiskanalite kasutamine kanalite populaarsuse järgi
Töövahendusportaalid (28%)
Sotsiaalmeedia (23%)
Ülikoolid (22%)
Kaastöötajate, ekspertide soovitused (11%)
Värbamisettevõtte, konsultandi kasutamine (7%)
Ettevõtete endi veebilehed (5%)
Avalik kuulutamine trükimeedias (4%)
Personaliotsingu protsess on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt muutunud ja rõõm on tõdeda, et neid muutusi kinnitavad ka esimesed teadusuuringud, mis selles vallas tehtud.
Millised on värbamiskanalid, mis aitavad tänases keskkonnas, kus peamiseks väljakutseks on talentide tähelepanu püüda ja neid ettevõttes hoida, edukalt tulemuseni jõuda?
Uuringud kinnitavad, et lisaks traditsioonilistele värbamiskanalitele (nt töökuulutus trükimeedias) on tänapäeval laialt kasutuses sotsiaalmeediakanalid (FaceBook, LinkedIn, Twitter, Blackstone, Blogger, WordPress, Printest, Google+, MySpace, Wikipedia jne), samuti kasvab värbamine mobiilse sotsiaalmeedia vahendusel. Online-värbamine on muutunud populaarseks mitmel põhjusel – see on nii kulu- kui ka ajaefektiivne.
Kui suur on aga uute värbamiskanalite usaldusväärsus?
Uurijad on küll spekuleerinud, et tööotsijate profiilid ei pruugi olla internetis samavõrd usaldusväärsed kui ametlikult esitatavad dokumendid, samuti on nad seadnud hüpoteesi, et inimesed, kes pakuvad end tööturul sotsiaalmeedia vahendusel (kasutades oma profiili personaliotsingu eesmärgil eri sotsiaalvõrgustikes), on oma tööandjatega rahulolematumad. Kumbki oletus pole aga uuringute alusel kinnitust leidnud, niisiis võib tõdeda, et sotsiaalmeedia on värbamise ja valiku kontekstis arvestatav ja usaldusväärne allikas.
Kõige usaldusväärsemaks värbamiskanaliks on aga endiselt soovitustel põhinev värbamine. Töökaaslaste jt professionaalide soovitatud kandidaatidesse suhtutakse positiivsemalt ja kinnitust on leidnud ka asjaolu, et nende töötasu on alustades kõrgem kui mittesoovitatud kandidaatidel. See ei kehti aga sõpradelt ja sugulastelt saadud soovituste kohta, mis võib pigem mõjuda isegi negatiivsena.
Kõige suurema languse on viimase kümnendi jooksul teinud läbi trükimeedia kasutamine. Kui varasemalt märkis 50% kandidaatidest, et kandideeris ajalehekuulutuse peale, siis praegu on see tõenäosus langenud 10%-le ja isegi alla selle.
Autor: Anne-Mari Ernesaks, Psience'i partner
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.