Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel Eestis Euroopa suurim palgalõhe ehk naised peavad sama raha teenimiseks töötama 104 päeva meestest rohkem.

- Eurostati andmetel oli Eestis Euroopa suurim sooline palgalõhe. Foto: pixabay.com
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul takistab sooline palgalõhe Eesti ühtlast arengut. „Sama töö eest erineva palga maksmine meestele ja naistele süvendab ühiskonnas ebavõrdsust. Väiksem töötasu tähendab naistele väiksemat sissetulekut praegu, aga ka väiksemat pensioni vanaduspäevadel,” ütles Maripuu. „Teiste riikide kogemused kinnitavad, et töötajate võrdne kohtlemine aitab ettevõtetel olla edukamad. Töökohana on atraktiivsemad need firmad, kus töötajad on valmis panustama rohkem ega vaata ringi parema töökoha järele,” lisas ta.
Statistikaameti andmeil oli 2014. aasta oktoobris naistöötajate palk 23,3% madalam kui meespalgatöötajatel. Töölepingu seaduse § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajatele kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Valitsuse koalitsioonileppe kohaselt antakse tööinspektsioonile palgalõhega võitlemiseks õigus kontrollida ettevõtetes palgalõhe olemasolu, selgitada välja selle põhjused ja vajadusel sekkuda järelevalvemeetmetega.
Võrdse palga päeva tähistatakse tänavu 13. aprillil. Võrdse palga päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust soolise palgalõhe olemusest, selle mõjust ja tagajärgedest, aga ka leida võimalikke lahendusi hoiakute ja olukorra muutmiseks.
Seotud lood
„Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt haiguste raviks tehtav kulutus, vaid nutikas investeering töötajate heaolusse ja ettevõtte tootlikkusse. Üha enam tööandjaid mõistab, et tervise edendamine algab ennetusest, mitte siis, kui probleemid juba ilmnevad,“ ütleb Confido Terviselahenduse tootejuht Liis Ader.