Autor: Personaliuudised.ee • 9. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti töökeskkond on pidevas arengus, inimesed vahetavad sagedamini töökohti, õpivad uusi ameteid ja loovad ettevõtteid. Ühes sellega muutuvad sagedasemaks ja olulisemaks ka töölepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised ja seda nii tööandja kui ka töötaja jaoks. 

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleks Eestis oluliselt rohkem läbi rääkida. „Hea töösuhte aluseks on selgus ja mõistmine. Tööandja ja töötaja peaksid juba enne lepingu sõlmimist vastastikku teada andma, millised on nende ootused teineteisele,” ütles Maripuu. „Töötasu, töötingimused ja puhkus ning töö- ja pereelu ühitamise võimalused on vaid üksikud näited teemadest, millest tuleks juttu teha enne lepingule allkirja andmist. Hästi läbi räägitud leping vähendab oluliselt hilisemaid vaidlusi töövaidluskomisjonis või kohtus,” lisas ta.

Eelmisel aastal oli tööhõive määr Eestis 69,4%, mis on taasiseseisvusaja kõrgeim. Hõivatute arv kasvas võrreldes 2014. aastaga 3% ehk 16 000 inimese võrra. Töövaidluskomisjonidele esitati mullu 2691 avaldust. Enim pöörduvad töötajad tööinspektsiooni poole saamata jäänud lõpparve ja töötasude nõudes, kuid teisel kohal kõikidest nõuetest on aastaid olnud töölepingu ülesütlemise vaidlustamised. 

Kampaania „Tunne oma õigusi – lepingueelsed läbirääkimised” on suunatud Eesti tööealisele elanikkonnale ja seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfot lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab aadressilt www.tööelu.ee