Palgatõus jätkub mühinal! Vaata järele, kus maakonnas ja kui vanadele inimestele makstakse Eestis kõrgeimat palka!
- Kuu keskmine brutotulu ületas mullu esmakordselt 1000 euro piiri Foto: Shutterstock
Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2015. aastal 1013 eurot, teatab statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.
Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). 2015. aastal oli madalaim brutotulu taas Ida-Viru maakonnas (847 eurot).
Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti 2015. aastal ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus (Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn).
Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naiste omast suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem (naistel 7%, meestel 5%). Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.
Brutotulu saajate arv 2015. aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte (alla 25-aastased) vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste (63-aastased ja vanemad) brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2%, siis 2015. aastal kiirenes vähenemine jõudes 7%-ni. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63-aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.
Analüüsi aluseks on maksu- ja tolliameti andmed seisuga 31.03.2016. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.
Palgamull on kasvanud juba tükk aega ja näha on, et kasv üha jätkub. Mis saab aga edasi? Kas palgal on veel ruumi kasvada või on see kasv juba praegu ettevõtetele koormav? Kas palgamull läheb vaikse sisinaga taas tühjaks või hoopis pauguga lõhki? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastuste saamiseks ei tulegi teha muud, kui tulla 7. septembril juba 11. korda toimuvale konverentsile Palga Päev 2016. Tutvu sündmuse programmi ja esinejatega ning registreeri end esmase soodushinnaga SIIN.
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
2
Personalijuht saab tehisaru kasutada talendi- ja tulemusjuhtimises, värbamises, arendamises, kaasamises ning personalianalüüsis.
Viimased uudised
NB! Lisatud Kai Saardi kommentaar!
Hetkel kuum
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tutvu tööhõiveagentuuride ja tööjõurendi aastaraportiga!
Personalijuht, tea, et ESG järgimine on ettevõtte ellujäämise strateegia tööturul.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Tagasi Personaliuudised esilehele