Tööelu hea algus: tööleping kaitseb noort töötajat

„Palju sõltub sellest, kuidas inimesed ise ennast väärtustavad. Töötaja, kes on veendunud, et ta teeb head tööd, peaks julgema ka enda eest seista ning töölepingu sõlmimist nõuda,” ütleb tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Sageli pakutakse noortele töötajatele esmalt võimalust töötegemist proovida või tulla mõneks ajaks vabatahtlikuna appi. Seejuures lubab tööandja, et kui kõik sujub ja töötaja saab kenasti hakkama, makstakse raha ja hiljem sõlmitakse ka leping.

„Selline alustava töötaja suhe töövõtjaga on Eestis praegu paraku pigem reegel kui erand. Tasub teada, et tasuta proovipäevade pakkumine ei ole seadusega kooskõlas. Tööandjal ei ole õigust nõuda proovipäevadel tasuta töö tegemist. Vaid juhul, kui „proovipäeval” minnakse ainult vaatlema ja reaalselt tööülesandeid ei täideta, ei pea tööandja selle päeva eest maksma. Töötaja sobivuse hindamiseks näeb töölepinguseadus ette hoopis katseaja,” kirjeldab Maripuu.

Tavakeeles kasutatavat proovipäeva mõistet tuleb eristada töötukassa proovipäeva teenusest, mis võimaldab töötukassas registreeritul ühe päeva jooksul tööd proovida ja lubab tööandjal veenduda, kas ametisse kandideerija tema nõudmistele vastab.

Nii proovipäevadega kui ka vabatahtlikuna töölevõtmisel on tööandja eesmärk hoida kokku tööjõukulusid ja vajadusel lõpetada töösuhe lihtsustatud korras. Seda on tal ka kerge teha, sest puudub tööleping, mis töötajat kaitseks ning sätestaks tema õigused. Statistika näitab, et eelkõige töötavad ilma töölepinguta alaealised, kellega kiputakse sõlmima pigem töövõtu- või käsunduslepinguid.

Alla 18-aastastest töötajatest tervelt 21% töötab kas töövõtu- või käsunduslepingu alusel, mille puhul tuleb neil endil vastutada ka tööohutuse eest. Samas on selliseid omal riskil töötavaid täiskasvanuid protsentuaalselt kaks korda vähem kui alaealisi – vaid 10%. Ülejäänud töötavad töölepingu alusel, mis sisaldab ka töötaja kaitset – alates tööpäeva pikkusest, töö iseloomust ja sotsiaalsest kindlustusest.