• 06.06.16, 10:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

20 küsimust, mida tööintervjuul küsida ei maksaks

Igal tööintervjuul jõuab tavaliselt kätte hetk, kui potentsiaalne tööandja küsib tööotsija käest, kas tal on küsimusi. Äripäev ei soovita neid küsimusi kindlasti küsida!
Üldse mitte midagi küsida on halvem kui väikese rumalusega hakkama saada.
  • Üldse mitte midagi küsida on halvem kui väikese rumalusega hakkama saada. Foto: graphicstock.com
Tööotsijale küsimuste esitamise võimaluse andmine on täiesti loomulik, kuid siin kohal tasub olla ettevaatlik, kirjutab BusinessInsider. On hulk küsimusi, mille esitamine teeb palju rohkem kahju kui kasu. Siin on 20 levinumat neist:
1. Mida teie ettevõte teeb? Ei pea vist ütlema, et see jätab tööotsijast pehmelt öeldes ettevalmistamata mulje.
2. Kui palju ma palka hakkan saama? Väga vara palga järele küsimine mõjub taktitult.
3. Kas ma pean iga päev pikalt töötama? See küsimus ütleb, et sa oled laisk.
4. Kui kiiresti saan ma puhkuse võtta? Pühendumusest see just ei räägi.
5. Kas mulle makstakse kinni tööga seotud kulutused? Seda pole põhjust küsida tööintervjuul, see võib jätta vale mulje.
6. Millal ma võin loota ametikõrgendust? Keskendu parem sellele tööle, mida parasjagu taotled.
7. Mis juhtub, kui ma ei saa läbi oma ülemuse või kolleegidega? See jätab mulje, et sul on minevikus kolleegidega probleeme olnud.
8. Milliste preemiate ja tulemustasudega võin ma arvestada? Seda on parem küsida alles siis, kui läheb lepingu sõlmimiseks.
9. Millal ma saan palgatõusu? Selle küsimuse järel tundub, et raha on ainus, mis sind huvitab.
10. Kas ma võin tulla varem või lahkuda hiljem kui mu töö on tehtud? Töögraafiku muutmisega oota siiski vähemalt lepingu sõlmimiseni.
11. Kas te olete abielus? On teil lapsi? Kunagi ära küsi intervjueerijalt isiklikke küsimusi.
12. Kas te vaatate tööle kandideerijate sotsiaalmeediakontosid? See tõstatab küsimuse, kas sul on neil kontodel midagi, mis võiks firma mainet kahjustada.
13. Kas te kontrollite minu tausta? Intervjueerija võib muutuda kahtlustavaks.
14. Kas te jälgite e-kirju ja interneti kasutust? Jällegi, intervjueerija muutub ärevaks.
15. Kas ma saan isikliku kabineti? Hmm, on see tähtis?
16. Kuulsin teie juhi kohta ühte kõlakat. On see tõsi? Väga ebaprofessionaalne lähenemine.
17. Millistel tingimustel te lepinguid lõpetate? Pole mõtet panna potentsiaalset tööandjat mõtlema sinu vallandamisele, enne kui ta on sind palganud.
18. Kas ma võin teha tööajal isiklikke kõnesid? See näitab, et sa pole täielikult tööle pühendunud.
19. Kas ma sain selle töö? Ära ole liiga innukas.
20. Kõige halvem küsimus on see, mille sa küsimata jätsid. Üldse mitte midagi küsida on halvem kui väikese rumalusega hakkama saada.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Autor: aripaev.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele