Autor: Personaliuudised.ee • 18. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millal tuleks riskianalüüsis arvestada ka bioloogiliste ohuteguritega?

Foto: pixabay.com
Tänane lugeja küsimus keskendub töötervishoiu ja -ohutuse teemale, täpsemalt töökeskkonna riskianalüüsile ja selles sisalduvale.

Lugeja: olen hotelli koristaja ja meile tutvustati uut töökeskkonna riskianalüüsi. Seal ei ole aga räägitud bioloogilistest ohuteguritest, näiteks sellest, kas mul oleks oht saada tööl hepatiit.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna konsultant Piret Kaljula: töökeskkonna riskianalüüsis peab tööandja hindama kõiki töökeskkonnas esinevaid ohutegureid, sh bioloogilisi ohutegureid. Bioloogiliste ohutegurite riskide puhul peab kindlaks tegema, kui suur on oht nakatuda, ja hindama selle riski töötaja tervisele.

Nakatumisohtu mõnesse hepatiiditüüpi täielikult välistada ei saa, selle tõttu peaks olema hinnatud siiski ka hepatiiti haigestumise risk. Kui ohutegureid riskianalüüsis ei tuvastata, ei töötata välja vajalikke meetmeid, et vältida või vähendada ohuteguri mõju. Kõikide ohutegurite, ka bioloogilisest ohutegurist põhjustatud terviseriski vältimiseks tuleb töötajatele anda juhised ja korraldada väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks. Töötajad peavad teadma, mis neid töökeskkonnas ohustada võib ja kuidas ohte vältida. Tööandja peab andma töötajatele isikukaitsevahendid ja tagama vaktsineerimise võimaluse.

Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused – A, B, C, D ja E.

A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, nn mustade käte haigus. Suhu sattunud viirus liigub edasi seedetrakti.

B- ja C-hepatiit levivad viirusega saastunud vere või kehavedelike kaudu ja sugulisel teel. Viirus võib püsida väliskeskkonnas mitu kuud, kuid see ei tungi läbi terve ja vigastamata naha ja limaskesta. B-hepatiidi vastu on olemas vaktsiin.

D-hepatiidi viirus vajab inimese organismis ellujäämiseks B-hepatiidi viiruse abi, st sellesse saavad haigestuda ainult B-hepatiidiga nakatunud inimesed.  D-hepatiit levib vere ja kehavedelike kaudu ja selle vastu ei ole vaktsiini.

E-hepatiiti nakatutakse sarnaselt A-hepatiidiga, tegemist on põhiliselt kuuma kliimaga maades (Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida) leviva haigusega. E-hepatiidi vastu ei ole vaktsiini.

A- ja E - hepatiiti saab edukalt vältida, kui pesta korralikult käsi ja kasutada vajadusel kaitsekindaid. Samuti on A-hepatiidi vastu olemas vaktsiin. B-, C- ja D-hepatiidi vältimiseks tuleb koristamisel olla ettevaatlik, kui on näha, et on vaja käidelda nt veriseid voodilinu või käterätikuid. Kindlasti tuleb kasutada kindaid ja olla ettevaatlik prügikastide tühjendamisel, kuna seal võib olla näiteks kasutatud žiletiteri või süstlaid. B-hepatiidi vastu on olemas ka vaktsiin.

Allikas: Tööelu.ee

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456