Eestlased on tööturul varasemast aktiivsemad

Täna avaldatud teise kvartali tööturu numbrid näitavad tööturult eemal olevate inimeste (inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) arvu olulist vähenemist. Tööturul mitteaktiivsete inimeste arv vähenes teises kvartalis aastaga 19 000 inimese võrra. Mitteaktiivsuse vähenemist mõjutasid riigipoolsed reformid: pensioniea tõus ja töövõimereform. Juuni lõpus otsis Töötukassa andmetel nende toel tööd umbes 5000 vähenenud töövõimega inimest.

Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. Hõive kasv on püsinud üllatavalt tugev. Teises kvartalis töötas 17 000 inimest rohkem kui aasta tagasi. Hõive kasvu taga on küll valdavalt tööjõumahukas teenindus, kus töötab hõivatute koguarvust kaks kolmandikku. Teises kvartalis suurenes hõivatute arv oluliselt siseturule suunatud teeninduse valdkonnas, aga vähenes märgatavalt mäetööstuses ja energeetikas. Energia hinna märgatav langus on sundinud tootmismahte kärpima.

Hõive kasv peaks aasta teisel poolel jätkuma. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi plaanivad töötajate arvu suurendada nii tööstus- kui teenindusettevõtted.

Töötute arv oli teises kvartalis umbes sama suur kui aasta tagasi – 45 000 inimest. Neist üle poole oli tööd otsinud alla 6 kuu. Tööpuudus püsis teises kvartalis 6,5% juures. 

 

Autor: Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik