Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõmeda juhi meelespea, 1. osa
Oma üürikese 24-aastase töökogemuse ning oma lähedaste ja kaugemate tuttavate lugudest lähtuvalt on minuni jõudnud sügav arusaam, kes on tõeliselt halb juht ja kes mitte. Faktid näitavad, et lausa üks kolmest eestlasest tunneb südames, et juhi suhtumine ja valikud ei ole kooskõlas töötajate arengu ja soovidega, nagu ideaales maailmas peaks, mis seetõttu pärsib tugevalt paljude töötajate sisemist rõõmu ja võimet olla rahul.
Aina enam kerkib üles küsimus: kui sa ei oska ega taha juhtida, siis miks sa ometi sinna juhtpositsioonile ronid? Vastust küsimusele aga ei leia ka kõige usinamad meist.
Mis on siis need enim esile toodud iseloomujooned, mis üht suhteliselt kehva juhti iseloomustavad? Ja millised tunded tekivad peaaegu igas töötajas, kui juht oma ebateadlikult destruktiivset käitumist läbi ei näe? Iseenda ja teiste kogemustele toetudes toon päevavalgele selle, mis ühe tavalise töötaja jaoks on vastuvõetamatu.
MÕTTEKOHT JUHILE
Kui sul on suva, on varsti kõigil suva.
1. OLE OMA TÖÖTAJATE SUHTES VÕIMALIKULT ÜKSKÕIKNE
Üks minu enda eredaim kogemus on olnud töötada inimese käe all, kes oma juhipositsiooni kohe üldse tõsiselt ei võtnud – tal oli nimelt kõikidest oma töötajatest täiesti suva. Tule, ole, jää või lahku – sa oled üks mõttetu mutter, keda saab iga kell asendada. Isegi viimasel tööpäeval ei olnud see juht piisavalt teadlik, et oma töötajat tema usina töö ja pingutuste eest tänada, vaid õhkas iga rakuga oma sügavat arusaama, kui väärtusetud alluvad talle tegelikult on. Seesama juht ei viitsinud vastata meilidele, ühelegi tähtsale küsimusele, ning hoidis kontakti vaid siis, kui see talle endale kasulik oli. Muidugi põhjendas ta oma isoleeritust kiire töögraafikuga, kuid ka see jäi vaid vabanduseks, ilma ühegi reaalse teota, et alluvate palvetele siiski lahendust leida.
Juhi käitumine õõnestas aga tema suureks üllatuseks kõiki töötajaid nii palju, et varsti polnud tervel kontoril oma tööst ei sooja ega külma ja kõik ülesanded tehti ära ühegi liigse pingutuse ja hooleta.
MÕTTEKOHT JUHILE
Mida manipulatiivsem sa oled, seda rohkem sa meeskonnatööd ja firma sisekultuuri õõnestad. Mida passiivagressiivsem sa oled, seda vähem peavad töötajate närvid su terrorile vastu – ning mida sa nende närviliste ja ebakindlate töötajatega seejärel teed?
2. OLE OMA TÖÖTAJATE SUHTES PASSIIVAGRESSIIVNE
Paljudel juhtidel nimelt napib emotsionaalset ja sotsiaalset intelligentsust, mis on igati omandatav ja õpitav oskus. Palju hullem on aga see, kui võim on juhile pähe löönud ja ta ei suuda oma ego enam kontrolli all hoida. Muidugi näeme tänapäeva Euroopas suhteliselt vähe füüsilist kontorivägivalda ja pööraseid skandaale, enamik hävitustööd teevad juhid ära siiski passiivagressiivsuse toel, tihtipeale pimeduses, kui õelad ja vastikud nad tegelikult on.
Hetkel kuum
Passiivagressiiv- ja manipulatsioonitehnikaid on küll palju, kuid need kõik tekitavad inimeses hirmuga sarnase tunde. Tüüpiline näide manipulatiivsest juhist on näiteks järgmine.
Juht pöördub töötaja poole küsimusega, kas töötaja saaks teatud tööülesanded enda peale võtta. Kui töötaja kõhkleb, toob juht välja teise töötaja, kes samuti selle ülesandega hakkama saaks, rõhutades kui tubli see teine töötaja ikkagi on. Asi läheb eriti kaugele siis, kui juht otsustab seda nn teist töötajat veel sügavamalt kiita, ning toob välja kõik tema head iseloomujooned, et esimest töötajat veelgi tugevamalt mõjutada. Selle peale murdub tavaliselt iga inimene ja võtab lisaülesanded vastu.
Kellele ikka meeldib, kui teda endast „tublimaga” võrreldakse? Me tahame inimestena ju parimad olla ning januneme kõik kiidusõnade järele. Seda ära kasutades, on juhil muidugi kerge meid lõa otsa saada. Tal tasub vaid igale töötajale samasugust lauset korrata: „Kui sa selle ka veel ära teed, oled sa küll meie kontori parim töötaja!” – ja me kõik sulame kui jää.
Selline hirmude ja konkurentsipõhine juhtimine on üks hirmsamaid asju, mida juht oma alluvatele teha saab. Mitte ükski inimene ei suuda pikalt töötada kohas, kus hirm konkurentsi ees teda pidevalt terroriseerib. Inimestena oleme suutelised end vaid teatud ajavahemikul tõestama, mitte keegi ei talu, kui teda igavesti kolleegidega võrreldakse. See mitte ei tekita alaväärseid tundeid ainult inimeses endas, vaid õhutab ka vastastikuseid pingeid meeskonnas, asendades kindlustunde tõelise kaosega.
Allikas: Motivaator.ee
NB! Motivaatori juht Kaido Pajumaa astub üles ka novembris toimuval Koolituskonverentsil, kus ta veab enesejuhtimise töötuba ja esineb ka ettekandega. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega SIIN ja registreeri end soodushinnaga!
Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
Üritused
Hetkel kuum
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele