20. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Kas pole mitte haiglane mõelda, et me veedame peaaegu terve ööpäeva oma nädalast lihtsalt mõttetult scroll’ides, selle asemel et oma ajaga midagi tõeliselt väärtuslikku peale hakata?

Kui palju on lugejate hulgas neid, kes ka koduses keskkonnas töömõtteid mõlgutavad? Kes ka väljapuhkamiseks hädavajalikul ajal töiseid probleeme lahendavad ja iga jõudehetke samamoodi tegutsedes veedavad? Norras hiljuti korraldatud uuring näitas, et 7,8% populatsioonist on töönarkomaanid, kellel jääb tööväline elu täielikult elamata. Tänane ühiskond nimelt pooldabki liigset edusse klammerdumist ja annab igast küljest mõista, et liigselt pingutamata sa edukaks ei saa. Vaadates ükskõik millist videot ettevõtlusest või tippu jõudmisest, saame meretäie infot selle kohta, kuidas ilma raske töö ja ohverdusteta kuhugi ei jõua.

Kas see aga tegelikult ka tõele vastab, et teistest inimestest rohkem pingutades jõuame neist karjääriredelil kõvasti kõrgemale, või on see üks miljonist meedia ülesehitatud valest, mis aina suuremas koguses inimesi vaid elu hammasrataste vahele viib?

„Une revolutsiooni” autor Arianna Huffington väidab, et une ohverdamine produktiivsuse kasuks maksab meile pikas perspektiivis 11 päeva aastas. Need 11 päeva koosnevad siis kõikidest tundidest, kus me üritame väsinuna ületunde teha, oleme tegelikult palju ebaproduktiivsemad ning teeme rohkesti vigu ja valesid otsuseid. Nimelt väsinud olles läheb meie keha tasakaalust välja ning me kulutame liigagi palju füüsilist ja vaimset energiat, et oma keha ja tervist taastada. Tuleb välja, et puhkus ja taastumine ei ole sünonüümid. Sa võid ju muretsedes ja töiseid mõtteid mõtiskledes kaheksa tundi voodis lamada, kuid hommikuks oled siiski omadega läbi. Taastumine ei tähenda ju, mobiil käes, sohval lebamist, vaid oma ajutöö välja lülitamist ja keskendumist millelegi muule, mis ei vaja sinu vaimset analüüsivõimet, vaid lubab sul lõdvestuda ja tugineda oma loomulikele instinktidele.

Teadlased Zijlstra, Cropley and Rydstedt kirjutavad oma 2014. aasta uurimistöös, et vajame iga tööpäeva jooksul nii sisemist kui ka välist taastumist. Sisemine taastumine leiab aset siis, kui astume kohvipauside ja lõuna ajal tööst eemale ning pöörame tähelepanu millelegi muule. Välimine taastumine toimub aga siis, kui võtame pärast tööd ette ühe mõnusa jalutuskäigu metsas, sööme oma perega õhtust või veedame aega, tehes midagi meeldivat.

Selleks aga, et teadvustada endale seda haiglast suhet oma mobiiltelefoniga, saab tõmmata endale rakenduse nimega Instant, mis näitab sulle, mitu korda päevas sa tegelikult oma telefoni näpid. Rakendused nagu Offtime ja Unplugged annavad aga sulle võimaluse panna oma telefon teatud kellaaegadel (millal oled kõige altim tühjalt scroll’ima) oma telefon lennurežiimile – eeldusel, et veedad selle aja hoopis midagi kasulikumat tehes.

Kõige produktiivsemad inimesed ei ole mitte need, kes väsimuse ja tülpimuse kiuste siiski oma e-kirjadele ära vastavad ja tähtsad kõned ära teevad, vaid need, kes hoiavad oma töö- ja eraelu ideaalses tasakaalus, andes oma ajule ja füüsisele võimalikult palju puhkust, et järgmisel päeval uuestisündinuna taas maailma parandama minna.

Allikas: Motivaator.ee

Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht