Milline on eestlaste unistuste töökorraldus?

Paindlik tööaeg. Üheksast viieni tööaeg demotiveerib töötajaid. Oma aja valitsemine annab oluliselt iseseisvust, mis omakorda tõstab motivatsiooni.

Informeeritus organisatsiooni arengust. Kiirete muutuste perioodil võib unarusse jääda töötajatele muutuste põhjuste ja eesmärkide selgitamine. Informeeritus annab kindlustunde ja suurendab rahulolu.

Isikliku arengu võimalus. Mõnikord on võimalus töökohal areneda isegi olulisem kui põhipalk. Töötajate koolitamine täidab seega topeltfunktsiooni, arendades oskusi ja tõstes motivatsiooni.

Bürokraatia puudumine. Peab olema arusaadav, miks on mõni protsess või reegel just selline. Tekstid peaksid olema sisukad, aga lühikesed, koosolekuid pigem vähem ja vajadus iga osaleja järele põhjendatud.

Võimalus näidata välja emotsioone. Tööl emotsioonide varjamine võib viia kurnatuse ja motivatsiooni languseni. Töökorraldus peab arvestama inimese emotsionaalsete vajadustega. Uuringute autorid rõhutasid, et sama tähtis, kui motivatsiooni vähendavate tegurite eemaldamine, on ka tööl positiivset emotsiooni loovate faktorite äratundmine ja arendamine.

Samuti ei ole väheoluline töötasu – sellest aga sageli motivatsiooni hoidmiseks ei piisa.

Sündmustesari „Kõrgkoolilt ettevõttele” tutvustab rakenduslikke uuringuid, mida üliõpilased on korraldanud lõpu- või magistritööde tarbeks, ja võimalusi ettevõtetele üliõpilasuuringuid kasutada. Detsembris toimunud seminari ettekanded põhinesid Teele Karu magistritööl ja Aire Vaigu lõputööl.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.