Autor: Helen Roots • 1. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ilmselt ei ole kellelegi uudis, kui hädas on tööandjad sellega, et kodumaist tööjõudu napib, ja see tendents on üha kasvamas. Puhta laiskuse kõrval vaevavad meie tööjõudu probleemid südame-veresoonkonnahaiguste, ülekaalu ja muu taolisega ehk probleemid, mis võiksid sageli olla olemata, kui kehalise kasvatuse tunnid ei oleks lõppenud gümnaasiumi lõpueksamitega.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski andis varahommikusel kriisinõupidamisel ülevaate sotsiaalministeeriumi värske uuringu tulemustest, mis olid pehmelt öeldes jahmatavad. Uuringu käigus paluti 3000 töötajal 800 Eesti ettevõttes panna kirja põhjused, mis takistavad neid kehakultuuriga tegelemast. Vastuseks saadi hulk ennekuulmatuid ettekäändeid, millest peamisteks olid rahapuudus ja ajanappus.

Ehkki on selgemast selgem, et tegemist on pelgalt ettekäänetega, ei ole riigil siiski võimu trügida töötajate rahakotti, et uurida, kuhu raha kaob, seega leiti, et mõistlikum on sekkuda sinna, kuhu saab, ja otsustati viia sisse üleriigilised kohustuslikud kehalise tegevuse minutid töökohtadel (30 minutit korraga, enne lõunat). 

Parema jälgitavuse huvides algavad kehalise tegevuse minutid üle kogu Eesti kõigil töökohtadel ühel ja samal ajal. Enamik tööandjaid on juba praeguseks ehitanud suitsuruumid ümber treeningsaalideks, nüüd jääb üle vaid paigutada saalidesse kõlarid ja ühendada need käesoleva aasta juulis valmivasse ühtsesse translatsioonivõrku, kust iga päev kell 11.30 hakkab kostma Viive Ernesaksa meeleolukas treeningmuusika ning harjutusi dikteerib tunnustatud treener ja toitumisnõustaja Erik Orgu.

„Erik on näidanud silmapaistvaid tulemusi teleekraanil, mistõttu oli ta meie esimene valik,” sõnas minister Ossinovski Personaliuudistele. „Meie rõõmuks oli Erik lahkelt nõus tulema appi ka toitumiskavadega, välja arendamisel on töötajaile mõeldud päevamenüüd, mis lähtuvad töötaja tervislikust seisundist. Tulevikus saab iga töötaja päeva alguses kätte karbikese, mis sisaldab spetsiaalselt tema jaoks kokku pandud päeva toidukogust, mis on mugavalt jaotatud kolmeks põhitoidukorraks ja kaheks vahepalaks. Seda kõike selleks, et inimene ei läheks pärast kehalist tegevust ettevõtte puhvetisse ega vohmiks seal mõõdutundetult pitsat ja pirukaid.” Pikemas perspektiivis on valitsusel plaan koolitada päevamenüüsid ette valmistama ettevõtete söögikohtade personal, esialgu valmivad need aga Eriku koduköögis. 

Et kehalise tegevuse minutitest töökohtadel kindlasti kinni peetaks, on töökohtadel kohustus saata iga päev videoklipp töötajate ühistreeningust sotsiaalministeeriumile. Pettuste vältimiseks peab saadetavas klipis kõlama ka päeva hüüdlause, mis on iga päev unikaalne ja saabub tööandja e-posti aadressile 15 minutit enne treeningu algust.

„Pensioniiga tõstes on meile väga oluline, et tõuseks ka Eesti inimeste tervena elatud aastate hulk, sest töö peab ka tulevikus tehtud saama ja Eesti demograafiline olukord on kreenis vanemaealiste poole. Ja kui inimesed ise ei suuda oma tervise säästmiseks ja säilitamiseks midagi ette võtta, pidasime ainuvõimalikuks sekkuda riiklikul tasandil,” sõnas Ossinovski, lisades, et kohe-kohe on uue üleriigilise projektiga liitumas ka töötukassa. Praegu otsitakse eri Eesti linnades sobiva suurusega ruume, kuhu suunata treenima kõik need 16–85-aastased, kes mingil põhjusel parajasti tööga hõivatud ei ole. „Me ei saa lasta oma mittetöötaval elanikkonnal vormist välja minna lihtsalt põhjusel, et neil ei ole tööd. Meie ressurss on meie inimesed ja teatud mõttes on ju ka tsiviilisikud nagu reservväelased  – see, et sind praegu kusagile tööle ei võeta, ei tähenda, et sa ei peaks olema valmis kohe ametipostile hüppama, kui sobiv töökoht vabaneb. Ja kuidas sa seda siis teha saad, kui oled selleks ajaks lodev ja haige.”