11. aprill 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaader. Partner. Inimene.
ISS-i Baltikumi personalijuht Helo Tamme ei räägi kaadrist, vaid inimestest
„Kaadrid otsustavad kõik!” kõlab hüüdlause. Kaadrid? Uskumatu, aga tõsi, et termin „kaader” on tänagi veel täitsa kasutuses. Miks me ikka veel kasutame kõnepruugis mõisteid nagu „kaader” ja „kaadri voolavus”? Raseda naise kohta me ju täna enam ei ütle, et ta on „käima peal”. Kuressaaret, mis kuni 1988. aastani kandis nime Kingissepa, kutsume ikka Kuressaareks. Samas kui räägime ettevõtte olulisimast varast ehk töötajatest, kasutatakse aga tihtipeale vananenud nõukogudeaegset kõnepruuki ja sõna „kaader”.
Mind kui suurettevõtte personalijuhti paneb ikka imestama ja muudab kurvaks, kui ettevõtete töötajatest rääkides visatakse kergekäeliselt lendu sõnu nagu „kaadrid” ja „kaadri voolavus”. Lisaks leiab seda kasutusel nii erinevates uuringutes, reklaammaterjalides ja vähemalt ühes Eesti majandustarkvara personalimoodulis.
Tundub pseudoprobleem? Vaidlen vastu, tõsiselt. Tänases tööjõuturu olukorras, kus tööandjad otsivad tublisid töötajaid tikutulega taga, tuleks siiski mõelda, kuidas me oma inimesi nimetame, sest just nii näitavad tööandjad üles suhtumist oma inimestesse. Võtame näiteks kaks tuntud rahvusvahelist organisatsiooni ja ihaldatud tööandjat: Disney ja Starbucks. Nemad ei kutsu oma ettevõttes töötavaid inimesi lihtsalt töötajateks, vaid on ametikoha rolli väärtustamiseks võtnud kasutuse hoopis teistsugused terminid.
Disneys kutsutakse kõiki töötajaid olenemata nende ametikohast osatäitjateks (inglise keeles cast member), et iga töötaja tunneks end osana etteastest, mida publikule pakutakse.
Starbucks nimetab oma töötajaid partneriteks, kuna kõiki töötajaid nähakse võrdväärsete partneritena, kellel on õigus osale ettevõtte edust Bean Stock programmi kaudu.
Kõik algab suhtumisest: nii, kuidas suhtub tööandja oma töötajatesse, suhtuvad ka töötajad oma tööandjasse. Seega, kui tööandja oma töötajaid ei väärtusta, siis kuidas saame me rääkida motiveeritud ja pühendunud töötajatest? Gallupi (Ameerika uuringu ja konsultatsiooni ettevõte) korraldatud uuringu tulemused näitavad, et ainult 13% maailma töötajaskonnast on pühendunud (ingl k engaged). Miks peaks keegi pühendunult töötama organisatsioonis, kus teda (eelkõige tema ametikoha tõttu) ei väärtustata?
Niisiis on viimane aeg lahti saada mineviku kummitavast taagast ning hakata kasutama tänapäevaseid väljendeid. Ja loomulikult hoolida oma inimestest.
Autor: Helo Tamme, ISS-i Baltikumi personalijuht
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!