Kuna see:
võimaldab moderniseerida töökorraldust;
aitab suurendada ettevõtete tootlikust ja konkurentsivõimet;
motiveerib töötajaid paremini töötama, sest võimaldab paremini ühitada töötajate töö- ja pereelu;
suurendab maapiirkondades elavate inimeste võimalusi tööturul ja aitab säästa transpordikuludelt;
laiendab vähenenud töövõimega inimeste võimalusi olla tööga hõivatud.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul tõstab kaugtöö tegemine töötajate motivatsiooni ja suurendab paindlikkust töö tegemisel, ent kaugtöö tegemisel varitsevad töötajaid ka võimalikud ohutegurid. „Kaugtöö tegemine võimaldab paremini ühildada töö- ja pereelu ning hoida kokku aega ja raha reisikuludelt. Samas on kaugtöö tegemisel teatud nähtamatud ohud. Näiteks, milline on kodukontori ergonoomia ja kas inimesel on seal ohutu töötada? Neid murekohti on veel,” kommenteeris Peterson.
Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul tekivad uued töövormid väga kiiresti ja kaugtöö on muutumas üha tavapärasemaks praktikaks. „Samas, nagu enamasti uute asjadega, on kaugtöö puhul tihti korralduslikke küsimusi ja tuleb ette ka vaidlusi. Ent alati pole võimalik ja ka mõistlik kõige seadusega reguleerida. Kaugtöö kokkulepe on nimekiri soovitustest, millele nii tööandja kui ka töötaja saavad toetuda. Loodame, et sellest kujuneb üleüldine hea tava, mida järgitakse,” ütles Tamsar.
Kaugtöö kokkulepe hõlmab muuhulgas järgmisi valdkondi:
kaugtöö vabatahtlikkus;võrdne kohtlemine;andmekaitse;privaatsus;töövahendid;töötervishoid ja tööohutus;töökorraldus;koolitus;kollektiivsed õigused.!
Loe kokkuleppe tervikteksti siit
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit