30. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töösuhe on lepinguline suhe ja selle puhul kehtib põhiseadusest tulenevalt lepinguvabaduse põhimõte. See tähendab, et pooled on omavahelise lepingu sisu kujundamise osas vabad. Üksnes seal, kus see on hädavajalik ühe poole kaitse seisukohalt, peab seadus sätestama miinimumtingimused, millest ei tohi kokkuleppega kõrvale kalduda.

Töötaja tööle asumisel rakenduvad mõlemale töösuhte poolele – nii töötajale kui ka tööandjale – kohustused. Pooled peavad oma kohustusi teineteise suhtes täitma lojaalselt. See tähendab, et kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma peab hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes seejuures arvesse tavasid ja praktikaid.

Töövaidluskomisjonide (TVK) praktika kohaselt ei lahendata töösuhtest tulenevaid erimeelsusi töösuhte kestel, vaid suurem osa töövaidlusi lahendatakse TVK-s siis, kui töösuhe on lõppenud. Siiski tasub kaaluda töövaidlusorganisse pöördumist näiteks töötasu, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamiseks, samuti ületunnitöö tasu saamiseks. Seda tuleks teha juba siis, kui on ilmnenud, et täiendavat tasu ei ole makstud ning läbirääkimised tööandjaga ei vii tulemuseni.

Nõuete aluseks on töölepingulise suhte olemasolu või selle tuvastamise nõue, mille kohta tuleb esitada tõendeid. Sagedasti ei mõista töötajad TVK-sse pöördumisel, et oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tuleb tõendada, mistõttu jäävad paljud nõuded rahuldamata. Ikka tuleb ette olukordi, kus töötajad ei esita mingeid dokumente ega muid tõendeid, mis tõendaksid nende seotust tööandjaga, kokkulepete olemasolu või muid fakte, nagu näiteks töölepingu lõppemist. Teisalt jätavad ka tööandjad oma vastuargumendid, tõendid ja dokumendid töötaja nõudele esitamata ning TVK-l tuleb nõude rahuldamisel tugineda näiteks töötaja enda esitatud tööaja arvestusele või tööandjaga peetud kirjavahetusele. Üks viis töösuhet tõendada on dokumentide ja tunnistajate ütluste kõrval ka pildid ja videomaterjal.

Kõige enam pöördutakse TVK poole saamata jäänud töötasu, sealhulgas ületunnitöö hüvitamise asjus. Vähemal määral nõutakse öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist.

Töötasu suuruse tõestamiseks esitatakse peale kirjaliku töölepingu ka e-kirjavahetust, sõnumeid ja panga arveldusarve väljavõtteid. Töötasu nõudeid, mis on kokku lepitud suuliselt, ei pruugita rahuldada nii, nagu töötaja soovib. Kui tööleping on jäänud vormistamata või kui töölepingus kajastub väiksem töötasu, mida kohtab rohkem ehitus- ja teenindussektoris, võib tulemus olla töötaja jaoks ebasoodne.

Töösuhte osapoolte teadlikkuse tõus mitte ainult ei paranda töökultuuri, vaid toob ka rohkem nõudeid teise osapoole suhtes. TVK kaalutleb hoolikalt, milline nõue on põhjendatud ja milline mitte. Mõni avaldaja esitab nõude korraga mitmete asjade eest. Näiteks pöördus töötaja TVK poole ning palus mõista tööandjalt välja ületunnitöötasu 98 ületunni eest. Lisaks palus töötaja TVK-l võtta arvesse selle summa väljamaksmise mõju lapseootepuhkuse toetuse summale ja lapsehoolduspuhkuse hüvitise summale ning palus võimalusel võtta arvesse, et pidi olema ööpäevaringselt telefoni teel kättesaadav ning maksmisega viivitamist.

Küll aga esitas töötaja aasta kohta detailse ületundide arvestuse. Selle töötaja töölepingus oli kokku lepitud, et töötaja töötab 40 tundi nädalas ning töötaja ise määrab selle jaotumise, st tema tööaeg on paindlik ja tema enda juhtida. Tingimuseks oli vaid, et töö oleks tõrgeteta ja kvaliteetne ning kokkulepitud vahetused täidetud.

TVK hinnangul ei kujutanud vahetuses oldud tunnid endast ületunde töölepingu seaduse (TLS) § 44 tähenduses, kuivõrd töötaja ise määras oma tööpäeva kestvuse arvestusega 40 töötundi nädalas. See tähendab, et pooled ei leppinud kokku töötamist üle kokkulepitud tööaja ja vahetuste tegemine ei tulenenud ettenägematutest asjaoludest. Töötaja ületunnitöötasu nõue jäi rahuldamata.

Sagedased on ka olukorrad, kus töötaja esitab ületunnitöö või riigipühal töötamise eest makstava tasu nõude, kuid ei ole aru saanud, et tegelikult on tööandja selle aja eest juba ühekordselt tasunud ning TVK mõistab välja vaid arvestamata jäänud osa.

Vastavalt TLS § 45 maksab tööandja öötöö eest 1,25-kordset töötasu, kuid pooled võivad kokku leppida, et töötasu juba sisaldabki tasu öösel töötamise eest. Sel juhul on mõistlik kokku leppida, kui suur osa tunnitasust on öötöö lisatasu, eriti juhul, kui tunnipalga määr on väga väike. Juhul, kui töötaja tunnipalk on väike, näiteks 2,54 eurot bruto (2016. aasta tunnipalga alammäär), ei saa töölepingus kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest, sest tunnipalga alammäär ei saa sisaldada lisatasusid. Ehk töötaja tunnipalk peab juba olema vähemalt 1,25 korda suurem kui tunnipalga alammäär, et vastav säte lepingus oleks seaduslik.

TVK lahendab tööandja ja töötaja töösuhtes tekkinud vaidlusi esitatud nõude raames, hinnates konkreetses töövaidluses esitatud argumente ja tõendeid ning vajadusel tõlgendab lepingut. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Lepingutingimusi tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu terviku olemusest ja eesmärgist.

Tõendite hindamisel kontrollib TVK omal algatusel näiteks tööandja või töötaja esitatud töötasu, ületunnitöö, ööajal või riigipühal töötamise eest makstava tasu arvestust kooskõlas seadusega. Oma otsuses on TVK kohustatud selgitama teistsugust arvestuse käiku ja tulemust.

Üha sagedamini juhib TVK poolte tähelepanu TLS-s sätestatud tööandja ja töötaja lojaalsuskohustusele ja sellele, et pooled peavad võlasuhtes käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1). See tähendab, et esmalt on mõistlik püüda töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendada tööandjal ja töötajal omavahel. Aegumistähtaja jooksul on enne avalduse esitamist TVK-sse võimalik pöörata vastaspoole tähelepanu kohustuse täitmata jätmisele, pidada läbirääkimisi võimaliku lahenduse leidmiseks ning anda võimalusel vastaspoolele lisaaega kohustuse täitmiseks.

Tihti puudub korralik tööaja arvestus, mille pinnalt peaks selguma töötaja eritingimustes töötamine (ületunnitöö, öötöö, riigipühal töötamine). Sellisel juhul lähtub TVK töölepingus kokkulepitust ja eritingimustes töötamise hüvitamise nõue ei pruugigi olla tõendatud.

Sõltuvalt rahalise nõude iseloomust on nõude TVK-sse või kohtusse esitamise tähtaeg neli kuud või kolm aastat. Kolmeaastane tähtaeg laieneb ainult maksmata töötasu nõudele, mille hulka kuulub ka ületunnitöö, öötöö ja riigipühal töötamise eest makstav tasu.

Kokkuvõtteks on töötasu ja lisatasude nõuete korral oluline, millised olid tegelikud kokkulepped osapoolte vahel ning kuidas neid tõendatakse. TVK lähtub nagu kohuski õiguse ühest üldpõhimõttest: ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu. See tähendab, et iga konkreetse töövaidluse kõiki tõendeid hinnates jõutakse otsuseni, millist asjaolu millise tõendiga tõendatuks loetakse.

Allikas: Tööinspektsiooni ajakiri Tööelu

Autor: Marika Liiv, tööinspektsiooni õigustalituse peajurist