5. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liam Fitzpatrick on Londonis elav ja tegutsev sisekommunikatsiooni ekspert ja konsultant, kes juhib praegu igapäevatööna oma kommunikatsioonikonsultantsioonidega tegelevat ettevõtet Working Communications Strategies.

25-aastase töökogemusega on Liam Suurbritannias tõeline kommunikatsioonivaldkonna arvamusliider ning sage esineja ja kirjutaja kommunikatsiooni teemadel. 2014. aastal ilmus temalt ka sisekommunikatsioonialane raamat „Internal Communication: a manual for practioners” (Kogan Page).

Kuidas on sisekommunikatsioon sotsiaalmeedia ajastul muutunud?

Sisekommunikatsioon on muutunud palju, kuid paljuski ka ei ole. Muutunud on peamiselt tehniline pool: tööriistad, mida suhtluseks kasutatakse. Muutunud ei ole siiski inimsuhted üldiselt. Nii et vaatamata uutele suhtlusvahenditele, mis on juurde tekkinud, kasutatakse endiselt näost-näkku suhtlust kui olulist osa sisekommunikatsioonist.

Kuid siiski, vaatamata uutele tööriistadele tehakse jätkuvalt vigu ja inimesed on justkui infonäljas. Miks?

Väga sageli on sisekommunikatsioon rahulolematuse allikas, aga põhjused on hoopis mujal: õnnetud töötajad, madalad palgad vms.

Juhtkonnal on väga lihtne pakkuda oma töötajatele sisekommunikatsiooni pähe numbreid, graafikuid ja andmeid, kuid tegelikult vajatakse lihtsalt vahetut suhtlust. Loomulikult on igasugune faktiinfo samuti oluline, kuid peamiselt soovitakse emotsionaalset sidet oma organisatsiooniga ja just sellest tuntakse puudust, kui kurdetakse halva sisekommunikatsiooni üle.

Puudus on kuuluvustundest ja usaldusest, mitte arvudest. Seega hea on sisekommunikatsiooni alustaladeks loomulikult läbipaistva informatsiooni pakkumine, aga ka heade suhete hoidmine.

Mis on ühenduslüli avalike suhete (PR) ja sisekommunikatsiooni vahel, kuidas need tänapäeval omavahel suhestuvad?

Kunagi oli neid võimalik käsitleda täiesti eraldiseisvatena, kuid tänapäeval on need täielikult seotud. See, mis on väline, on ka sisene ja vastupidi. Probleem on selles, et välissuhete ja sisekommunikatsiooni inimesed ei tööta „ühe ajuga”. Endiselt ei arvestata eriti sellega, et näiteks mis tahes sotsiaalmeedia postitus võib sekunditega üle maailma levida ja sellega palju probleeme tekitada. Enamik inimesi soovib töötada organisatsioonis, mille üle nad saaks uhkust tunda.

Kui peaksid praegu nõu andma, siis mida sisekommunikatsiooni spetsialistid peaksid oma tegevuses või organisatsioonis parendama?

Olen piisavalt vana, et mäletada aega, kui internet alles tuli. See pakub palju positiivset, kuid kommunikatsioonis kehtib reegel, et inimestele meeldivad inimesed. Seega tuleb heade tulemuste saavutamiseks tagasi minna näost-näkku suhtluse juurde, sõltumata inimeste ametikohast – olgu see juht või spetsialist. Me kipume usaldama ikkagi inimesi, mitte organisatsioone ega tehnoloogiat. Inimeste vahel peab olema „suhe”. Seega on suurepärase kommunikatsiooni alustalaks vahetu suhtlus ja kaasaegsed töövahendid on kõigest tugimehhanismid selle kõrval. Peamine soovitus: alati tuleb mõelda selle peale, kes konkreetsest asjast või probleemist on valmis näost-näkku rääkima.

Liam Fitzpatrick korraldab 1. novembril 2017 Tallinnas toimuval kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil strateegilise sisekommunikatsiooni meistriklassi. Kavaga saab tutvuda ja ennast osalejana kirja panna SIIN!

Allikas: Best Marketing

Autor: Hando Sinisalu, Best Marketing Internationali juht