Alkoholist ja organisatsioonikultuurist: kas alkoholi mittetarbijad on ka üritusele oodatud?
Endise sisekommunikatsioonijuhi ja inimesena, kes pole mitu aastat alkoholi tarbinud, on minu jaoks väga huvitavad alkoholi ja organisatsioonikultuuri seosed.
Eesti Tervisemuuseumi turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Maria Raadik
Foto: Ekvilibrist
Minu jaoks on roheline lipp see, kui organisatsioonis arvestatakse inimestega, kes alkoholi ei tarbi. Näiteks on siseüritustel lai alkoholivabade jookide valik, mitte vaid vesi ja mahl (Kaisa Laur on LinkedInis sellest varem tabavalt restoranide võtmes kirjutanud).
Igaüks meist võiks võtta vastu väljakutse analüüsida oma alkoholitarbimist, seda piirata ja pausile panna, nagu soovitas täna lõppev kampaania „Septembris ei joo”.
Kui tööandja planeerib oskuslikult oma suvepäevi, saab ta oluliselt vähendada nendega kaasnevat maksukohustust. Vaatame enamkasutatavad võimalused üle.
Paljude valdkondade ettevõtetel on majanduslikult raske. Lähenevad jõulud on pannud paljud ettevõtete juhid mõtlema, kas töötajate jõulupidu üldse tasubki korraldada.
Äripäeva Konverentsikeskus jagab nippe ja soovitusi, millest firmaüritusele tehnilise teostaja või tehnikapakkuja valikul lähtuda ja kuidas hea koostöö saavutada.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.