Lääne kultuuriruumis peetakse neid, kes tajuvad reaalsust pigem negatiivselt, sageli informeeritute ja tarkadena. Nemad „teavad, mis päriselt toimub“. Samal ajal võib positiivne ellusuhtumine jätta mulje naiivsusest ja haavatavusest, kirjutab koolitaja Kaidi Kuusmaa.
Kuid iga emotsioon on ka filter, mis mõjutab meie reaalsuse tajumist. Eriti tugevalt avaldub see skaalal armastus–vihkamine: armastuse korral keskendume sarnasustele, vihkamise korral erinevustele. Kui keegi meile meeldib, märkame, kui palju meil on ühist. Kui keegi meile ei meeldi, näeme, kui erinevad me oleme.
Juhi vaatenurk: kui negatiivne fookus võimendub
Oletame, et oled juht ja oled märganud, et üks tiimiliige ei saavuta kõiki kokkulepitud tulemusi. Olete sellest rääkinud, kuid olukord pole paranenud. Enne järgmist kohtumist meenub sulle veel üks täitmata ootus – ja siis veel üks. Pahameel kasvab. Äkki meenub ka minevikust mitu juhtumit, mis ei läinud ootuspäraselt. Ärritus süveneb ja koostöövõimalikkus tundub küsitav.
Sellises olukorras ei tekita probleeme mitte see, mida me öelda tahame, vaid kuidas me seda teeme. Inimlik on soov öelda, mis on valesti ja et see lõpetataks. Aga kui keegi on meile ärritunult öelnud, et me teeme midagi valesti – kui motiveeriv see tegelikult oli?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas rääkida keerulistest asjadest nii, et suhe ei kannataks?
Clear Leadership lähenemine soovitab kasutada väärtustavat mõtteviisi. See ei eita negatiivseid sündmusi, vaid kutsub üles uurima, kas see on kogu reaalsus. Kas negatiivse kõrval eksisteerib ka positiivne? Nii täiendame olemasolevat pilti, mitte ei püüa seda ilustada või tühistada.
Kui juhina märkan, et näen tiimiliiget vaid läbikukkujana, tasub küsida: kas see on kogu tõde või olen sattunud negatiivse emotsiooni filtri lõksu? Selle teadvustamine aitab häälestuda vestluseks viisil, mis pole ründav, kuid väljendab muret ja loob ruumi aruteluks.
Tasakaalustatud vaade loob parema koostöö
Väärtustav mõtteviis aitab näha, mis toimib hästi – isegi keerulises olukorras. See suunab tähelepanu sellele, mida soovime rohkem, mitte sellele, mida soovime vältida. Nii väheneb pinge ja suureneb võimalus mõista, mis tegelikult takistab tulemuste saavutamist.
Kokkuvõtteks
Koostöö kvaliteet sõltub sellest, kuidas me tajume teisi – ja kuidas me oma taju väljendame. Väärtustav lähenemine ei tähenda naiivsust, vaid teadlikku valikut näha terviklikumat pilti. Järgmine kord, kui valmistud keeruliseks vestluseks, küsi endalt: „Mida ma selles inimeses ja koostöös väärtustan – ja kuidas saan seda esile tuua?“
PANE TÄHELE!
Kaidi Kuusmaa astub üles ka
6. novembril toimuval
Koolituskonverentsil, kus külaliste ette astub
ligi 30 koolitajat 5 teemasaalis.
Vaata üle konverentsi
programm ja tutvu
esinejatega ning registreeri end
soodushinnaga!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!