21. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut sõnas, et töötamine avaliku sektori tippjuhina on võimalus teha väikeses Eestis tõeliselt suuri asju. „Saan otseselt panustada Eesti arengusse ja käekäiku, mitte kõrvalt kirudes passida, kas läheb elu paremaks,” lisas Sikkut.

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi rääkis, et tema jaoks on motiveerivaim võimalus töötada koos Eesti kõige paremate ekspertidega, kellega koos luuakse paremat riiki, mis on ühtlasi maailma parim e-riik. Ta rõhutas, et tema meeskonda kuuluvad riigi parimad eksperdid oma valdkonnas, lisaks tehakse tihedat koostööd teadlaste ja oma ala tugevamate partneritega.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov rääkis, et töö avaliku teenistuse tippjuhina on äärmiselt huvitav eelkõige tööpõllu laiuse tõttu. „Siin on võimalused algatada, mõjutada ja juhtida tervet riiki puudutavaid teemasid ning liikuda karjäärialaselt nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt,” sõnas Jegorov ja lisas, et riigisektor pakub võimalust suurte asjade ära tegemiseks.

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar sõnas, et talle on suurim väljakutse see, et ta peab olema kursis pea iga arendusega, mida Eestimaal tehakse – kaasa rääkida saab kõiges, mis keskkonda puudutab, ja see on otsene võimalust mõjutada parema keskkonna kujunemist. „Keskkonnaameti juhina on võimalik koos ametnikega lähtuda meile kõigile olulistest väärtustest – me saame hoida merd, metsa, õhku ja vett. Samal ajal peame aru saama inimeste vajadustest ja tegevuse mõjudest. Keskkonnaametis on 360 oma tööle pühendunud teenistujat, kes on hästi haritud spetsialistid ja tugevad isiksused. Pidev terviku nägemine ja inimeste tulemuslikule tööle motiveerimine ühtse meeskonnana on huvitav ja väljakutset sisaldav ülesanne,” lausus Onemar.

Erasektor vs. avalik teenistus

„Suurim erinevus erasektoris töötamisega võrreldes tuleneb sellest, et riigisektoris puudub võimalus valida oma kliente – kliendiks on kõik inimesed ja asutused, kes riiki oma teenusepakkujaks peavad, ja kõigi klientide vajadustega tuleb arvestada. Samuti ei ole avaliku teenistuse tippjuhi tööandjaks ettevõtte omanik ning ametnik peab oskama seista kodaniku ja riigi eest ka päevapoliitikavabalt,” rääkis Jegorov.

Mägi sõnul on riigisektori ja erasektori tippjuhi tööd võrreldes lihtsam tuua välja sarnasusi kui erinevusi, sest tippjuhi ametikohustused on sõltumata organisatsioonist paljuski sarnased. Oma kogemusest lähtudes toob ta aga välja, et avalikus sektoris on kaasamisel suurem ja olulisem roll ning see hõlmab nii meekonna, klientide kui ka partnerite kaasamist. „Ka vastutus on suurem, sest tehtud otsustest sõltuvad lisaks organisatsioonile ka ühiskonnas toimuvad muutused,” lisas Mägi.

Ka Andres Onemar nõustus, et inimeste juhtimise töö on ühesugune nii era- kui riigisektoris. „Inimesed on ikka inimesed, aga organisatsiooni tasandil on motivaatorid ja eesmärgid kindlasti erinevad. Valitsusasutuses on suurem vastutus terviku nägemisel, otsuste mõju hindamisel ja pikaajalise prognoosi tegemisel. Lisaks on valitsusasutuste töö rohkem väärtustepõhine ja missiooni kandev,” sõnas Onemar.

Kes sobivad töötama avaliku teenistuse tippjuhina?

Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene vastas lühidalt ja konkreetselt: „Riigi heaks arenguks on vaja valdkonna parimaid praktilise kogemusega juhte.” Selleks, et parimad tippjuhid üles leida ja neid arendada, on loodud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel, mis koosneb kuuest kompetentsist, mis on kirjeldatud mõjusate ja mõjutute tegevustega.

Praegu on käimas avalik konkurss 15 tippjuhi ametikoha täitmiseks. Kui ka Sina soovid teha tähendusrikast ja missioonitundega tööd Eesti riigi arenguks, siis tutvu käimasoleva konkursiga siin. Kandideerimise tähtaeg on 27. veebruaril ja teenistus kestab viis aastat.

Tippjuhtide valikukomisjoni esimees, riigisekretär Heiki Loot ütles, et kandideerima oodatakse juhtimiskogemusega inimesi, kes soovivad  Eesti heaks töötada. „Loodan väga, et palju kandidaate tuleb Eesti eesistumise läbiviimisel osalenud inimeste hulgast, sest nad tegid suurepärast tööd ja tõestasid oma juhivõimeid,” lisas Loot.

Konkursiga täidetakse maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri, PRIA peadirektori, haridus- ja teaduministeeriumi kõrghariduse, teaduse ja keelepoliitika asekantsleri ning üldhariduse, noortepoliitika ja koolivõrgu asekantsleri, kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri, lennuameti peadirektori, tööinspektsiooni peadirektori, rahandusministeeriumi regionaalpoliitika asekantsleri ning finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri, siseministeeriumi pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsleri ning varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri, justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsleri ning kriminaalpoliitika asekantsleri ja ka andmekaitseinspektsiooni peadirektori ametikohad.

2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse kohaselt on avaliku teenistuse tippjuhtide ametikohad viieaastase tähtajaga, ametisse nimetamine toimub avalike konkursside korras ja kõik avaliku teenistuse tippjuhtide konkursid viib läbi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon. 2018. aastal lõpeb ametiaeg 26 avaliku teenistuse tippjuhil, kuid näiteks julgeolekuasutuste juhtide ametikohtadele vastavalt seadusele konkursse ei korraldata.

Avaliku teenistuse seadus näeb ette, et vabanevale tippjuhi ametikohale tuleb avalik konkurss välja kuulutada vähemalt kolm kuud enne teenistustähtaja lõppemist. „Et kindlustada konkursside maksimaalne õnnestumine, viime suurema osa konkurssidest läbi 2018. aasta esimesel poolaastal,” ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn. Vastavalt seadusele tuleb uued tippjuhid ametisse nimetada 120 päeva jooksul alates kandideerimistähtajast.

Ametikohtade täitmiseks korraldatakse üks konkurss. Kandideerimisel võib kandidaat märkida kuni kolm eelistatud ametikohta.

Eesti avalikus teenistuses on 98 tippjuhti – ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar, Kaitseväe juhataja ning riigi peaprokurör.

Konkursi lisainfo leiad SIIT!